Täna ametlikult esitletud rahvusvahelise uuringu PISA tulemustest selgub, et kõige paremad tulemused olid Eesti lastel loodusteadustes.
Eesti õpilased tõusid maailma tippu tänu loodusteadustele
4. detsember 2007, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilaste tulemusi PISA uuringus esitatakse kahel viisil: keskmiste tulemuste ja saavutustasemete järgi.
Keskmise tulemuse järgi arvestamine on haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul lihtne punktide kokku arvestamise meetod ning selle järgi platseerus Eesti loodusteadustes viiendale kohale. Eestit edestasid Soome, Hongkong, Kanada ja Taiwan.
Lugemises oli Eesti selle arvestuse järgi kolmeteistkümnes ja matemaatikas neljateistkümnes.
Saavutustaseme järgi arvestati kuute erinevasse raskusastmesse jagatud küsimustele vastamist. Kitsingu sõnul tähendas 2. astme ülesannete lahendamine, et laps on omistanud baasoskused. Selles arvestuses oli Eesti loodusteadustes maailmas 2. kohal Soome järel. «Põhimõtteliselt tähendab see, et meil on vähe lapsi, kes on nõrgal tasemel ning õpetajad on nende laste järeleaitamisega head tööd teinud,» tõdes Kitsing.
Samas nentis ta, et tase on Eestis ühtlane ja neid lapsi kes jõudsid 5. või 6. tasemeni võiks olla rohkem. Praegu on selliste laste osakaal Eestis 11,5 protsenti. «Näiteks Uus-Meremaal, kes kombineeritud skaalal on Eestiga ühes grupis tulemuste poolest, oli neid lapsi, kes jäid esimesele tasemele palju rohkem. Samas oli aga ka rohkem neid, kes jõudsid kõrgeimale tasemele,» selgitas Kitsing. Tema sõnul on see mõtlemiskoht, et tuleks tegeleda rohkem ka andekate laste arendamisega.
Funktsionaalses lugemises paiknes Eesti saavutustaseme järgi kaheteistkümnendale ja matemaatilises kirjaoskuses üheksandale kohale.
«Kõige rohkem teeb mulle rõõmu, et meie õpilaste tulemused ei sõltu oluliselt ei regionaalsest ega ka sotsiaal-majanduslikust taustast. Uuring näitab, et erinevates Eesti paikades saab põhikoolides korralikku haridust,» ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja rõhutas, et tööd tugeva põhikooli nimel on vaja jätkata.
«Tahan tänada ja tunnustada kõiki õpilasi ja õpetajaid – tegelikult on just nemad aasta tegijad,» ütles Tõnis Lukas.
Võrdlusuuringus PISA osales 57 riiki kokku 400 000 õpilasega. Eestis oli uuringu toimumise momendil ligikaudu 19 600 vastavas vanuses õpilast, uuringu valimisse kuulus 4865 õpilast, kellest 2386 olid tüdrukud ja 2479 poisid.