Pöörasem kui kriminullis ⟩ Hispaania pensionärid paljaks varastanud kelmi ootab Tais uue võika kuriteo eest kindel surm

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Tais surmanuhtlust ootav hispaanlane Artur Segarra
Tais surmanuhtlust ootav hispaanlane Artur Segarra Foto: EPA/Scanpix

Hispaanias 50 pensionäri koduta jätnud Artur Segarra põgenes Taisse, kus tappis 2016. aastal rahvuskaaslasest ärimehe. Julmurit, kes tükeldas mehe laiba ja viskas selle jõkke, ootab nüüd surmanuhtlus. 

Bangkoki kriminaalkohtus loeti selle nädala kolmapäeval hispaanlasele Artur Segarrale (41) ette Tai ülemkohtu lõplik otsus, millega kinnitati tema surmaotsus kaasmaalasest äripartneri mõrva eest 2016. aastal, vahendas The Bankok Post.

Segarra viidi kolmapäeva hommikul Bang Kwangi keskvanglast Ratchadaphiseki keskkriminaalkohtusse, kus teda tervitas kohtuhoonesse sisenedes mitu Hispaania ajakirjanikku.

Hispaanlane tunnistati lõplikult süüdi ettekavatsetud mõrvas, surnukeha varjamises, ebaseaduslikus kinnipidamises ja varguses.

Riigiprokuröride kinnitusel leiti 2016. aasta 30. jaanuari hommikul Bangkoki, Nonthaburi ja Pathum Thani provintsides Chao Phraya jõest inimkeha tükid. 

Hiljem selgus, et tegemist oli Artur Segarra ärisõbra David Bernati säilmetega.

Kohus tugines oma otsuses kaudsetele tõenditele ning valvekaamerate salvestistele ja tunnistajate, sealhulgas ühe teenija ja Segarra tüdruksõbra ütlustele. Lisaks esitati kohtule Segarra ja ohvri DNA-proovid, mis olid kogutud sügavkülmikust ja elektrijahutist.

Kohus tuvastas, et Segarra viis ärisõber Bernati 2016. aasta 19. jaanuaril Huay Kwangi linnaosas oma koju, kus ta mehe tappis. Seejärel külmutas Segarra surnukeha, mille ta hiljem tükeldas ketaslõikuri abil ning viskas kehaosi sisaldavad kotid mitmest kohast Chao Phraya jõkke.

Lisaks leiti Segarra majast ka raamat, kus oli kirjas kehaosade tükeldamise juhend. 

Politsei sõnul hoidis Segarra Bernatit tema tahte vastaselt kinni ja piinas meest, et sundida teda oma pangakontole raha kandma. Seejärel tappis Segarra Bernati ja tükeldas ta keha, et kuritegu varjata.

Segarra põgenes, kuid ta vahistati 2016. aasta 7. veebruaril Sihanoukville'is Kambodžas, kust ta saadeti Taisse tagasi.

Segarra on alati kõiki talle esitatud mõrvaga seotud süüdistusi eitanud. 

Näiteks rääkis ta Hispaania väljaandele El Mundo hiljuti antud intervjuus, et ta pole kedagi tapnud. «Nad tapavad mu, nagu David tapeti (mehe ohver - toim),» ütles surmanuhtluse hirmus Segarra.

Varastatud raha kohta väitis Segarra, et selle võttis temalt ära Kambodža politsei. 

Artur Segarra mõisteti süüdi ärisõbra tapmise, kuriteo varjamise ja varguse eest. Teda ootab Tai vanglas surmanuhtlus.
Artur Segarra mõisteti süüdi ärisõbra tapmise, kuriteo varjamise ja varguse eest. Teda ootab Tai vanglas surmanuhtlus. Foto: EPA/Scanpix

El Mundo ajakirjaniku küsimuse peale, millega Segarro täpsemalt enne vangi minekut tegeles, avaldas ta oma «tööalased saavutused».

«Pangapettused, sotsiaalkindlustusametipettused, raha väljapetmised füüsilistelt isikutelt,» kirjeldas mees oma «karjääri».

Mehe viimane tegu, mille eest ta Barcelonast Taisse põgenes, oli tõeliselt jultunud. Kelmuse abil pettis mees enam kui viiekümnelt katalaani pensionärilt raha välja ning võttis vanurite nimel krediiti nii, et kõik ohvrid jäid kodudest ilma. 

Segarra juhtis kuritegelikku rühmitust, kuhu kuulusid ka mitmed notarid ja advokaadid. «Ma olen päästnud terveid peresid, olen maksnud nende võlgu, hüpoteeke... Ma varastan ainult suurtelt tegijatelt,» kirjeldas oma tegevust ennast ise Robin Hoodiks pidav Segarra.

Ajakirjaniku küsimuse peale pensionäride paljaksröövimisest, kukkus Segarra peaaegu kokku, vastates: «Seda tegid mu partnerid. Ma ei varasta vanavanemate käest.» 

Segarra sõnul sattus ta kuritegelikku maailma oma isa süül juba 18-aastaselt. 

«Süsteemi võti on hulgused, sest neil puudub kuriteoregister ja neil pole panga ees võlga. Nad on puhtad lehed,» selgitas Segarra isalt kopeeritud töömeetodite tagamaid. 

Võõrastelt raha väljapetmiseks on Segarra kasutanud ka oma kolme lapse ema ning paljusid sugulasi ja sõpru. 

«Et rohkem tulu teenida, otsisin kodutuid, kes siis ärimehi mängisid,» kirjeldas Segarra, kuidas näiteks jõukatelt raha välja peteti. 

Lisaks surmanuhtlusele tuleb Segarral Bernatide perekonnale tagasi maksta ligi 22 000 eurot, mille ta ohvri pangaarvelt varastas. 

Segarra kaitsja sõnul kasutab mees oma õigust armu paluda ja õigust lasta end üle viia Hispaania vanglasse. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles