Teadlaste sõnul on elevantide müstiline luuosa jalal nende niinimetatud kuues varvas.
Elevantidel on kuues varvas?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. detsember 2011, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 300 aasta on püütud kindlaks teha, miks elevantide jalgadel on suur lisaluu, edastab BBC.
Nüüdne uuring paljastas, et see luu aitab elevantide suurt kehamassi edasiliikumisel toetada.
Fossiilsed leiud paljastasid, et see «varvas» tekkis umbes 40 miljonit aastat tagasi, kui nüüdiselevantide eellased muutusid suuremaks.
«Selle müsteeriumi uurimine algas 1706. aastal, kui Šoti kirurg lahkas Suurbritannias esimese elevandi. Lahkamisel üllatuti, kui leiti jalgadel kummaline lisaluu,» lausus uuringut juhtinud kuningliku veterinaariakolledži teadlane John Hutchinson.
Varem arvati, et see luuosa on lihtsalt oma funktsiooni kaotanud atavism.
Hutchinson ja ta kolleegid kasutasid elevantide fossiilide ja jalgade uurimiseks kompuutertomograafia skaneeringut, elektronmikroskoopi, lahkamist ja histoloogiat.
Uuring näitas, et see on üsna ebatavalise kujuga luu.
Lähem uurimine paljastas, et elevantidel esinev luu on sarnane bambuskarude esijäsemetel leiduva luuga.
See lisaluu, mis ei ole täitsa sõrm ega varvas, aitab bambuskarudel bambusevõrsetest paremini kinni haarata. Pandadel nimetatakse seda «kuuendaks sõrmeks».
Ka muttidel on see niinimetatud väljaarenemata sõrm, mis aitab neil paremini kaevata.
Briti teadlaste uuring asetas nüüd ka elevandid nende loomade hulka, kellel on lisaks viiele varbaluule veel lisaluu.
«Paljudel loomadel on need lisastruktuurid, mis mõnikord luustuvad ning samas täidavad loomadel eri funktsioone. Näiteks palju kaaluvatel ja suure kehaga elevantidel aitab see luu paremini edasi liikuda, toimides tasakaalu lisajana,» selgitas Hutchinson.
Kui bambuskarudel ja muttidel on selline lisastruktuur ainult esijäsemetel, siis elevantidel kõigil neljal jäsemel.
Kuigi elevantide jalad näevad välja nagu puupakud, on nende anatoomia üsna keeruline.
Kui elevantide viis varvast on astumise suunas, siis nii-öelda lisavarvas on vastupidises suunas ning kanna all, andes jalale lisatoetust.
«Esimesed elevandid ilmusid umbes 55 miljonit aastat tagasi. Varajaste elevantide fossiilileiud näitasid, et neil lisavarvast ei olnud. See lisastruktuur ilmus umbes 40 miljonit aastat tagasi, kui elevandid hakkasid suuremaks muutuma. Selle tõttu vajasid nad rohkem tasakaalu. Sellest võiski tekkida lisaluu, mis pakkus seda. Elevantide kuues varvas on evolutsiooni hea näide, kuidas vajadusel tekkimisel mingi osa kehast muutub,» nentis uurija.