Loodusteadlaste sõnul ründavad kägistajamaod inimesi vaid erandjuhtudel.
Filipiinide hõim peab kägistajamaoga «sõda»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. detsember 2011, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud uuring näitas, et Filipiinidel elav hõim on selle suhtes erineval seisukohal, kirjutab Helsingin Sanomat.
Antropoloog Thomas Headland uuris, kuidas Filipiinidel elav agta hõim kägistajamadudega, sealhulgas ka võrkpüütonitega toime tuleb.
Agta hõimu kuulub vaid 600 liiget, Headland intervjueeris neist 120.
Hedaland on seda hõimu külastanud ja nendega koos elanud 24 aasta jooksul. Ta on paljude intervjueeritutega sõber, selle tõttu oskas ta vahet teha, millal keegi talle väljamõeldisi rääkis ja millal tõde räägiti.
Headlandi tulemused näitasid, et kägistajamaod on ohustanud sealseid inimesi.
Viimase 40 aasta jooksul tapsid ja sõid maod ära kuus selle hõimu liiget, kaasa arvatud mehe, kelle jäänused leiti hiljem mao seedeorganitest. Mao poolt tapetute seas oli ka kaks last.
25 protsenti selle hõimu mehi on sattunud kägistajamao rünnaku ohvriks.
Headlandi arvas, et kui hõimul ei oleks relvi, matšeetesid ja püsse, oleks ohvrite arv seal veelgi suurem.
Agta hõimu liikmed võivad samas võrkpüütonitele ohtlikud olla. Selle hõimu kõik täiskasvanud mehed olid oma elu jooksul tapnud vähemalt ühe püütoni.
Ka Headland ja ta naine olid sunnitud hõimu juures elades ühe korra neid rünnanud kägistajamao tapma.
Headlandi sõnul on kägistajamao ja inimeste kooseksisteerimine seniarvatust keerulisem. Kuigi maod ei ole ainult primaatide sööjad, ründavad kägistajamaod siiski meelsasti ka primaate.
Primaadid, kaasa arvatud inimene, suudavad end samas väga hästi kaitsta. Primaadid saavad olukorra enda kasuks pöörata juba enne seda, kui madu rünnata jõuab.
Võrkpüütonid elavad laialdasel alal Kagu-Aasias Lõuna-Birmast kuni Filipiinide lõunaosani. Need maod elavad nii metsades kui inimasutuste lähedal. Võrkpüütonid toituvad eelkõige sõralisest, närilistest, lindudest ja roomajatest, kuid ka koduloomadest nagu koerad ja sead.
Võrkpüütonid elavad küll ka loomaaedades, kuid neid peetakse inimestega leppimatuteks. Võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast seda, kui on kaua aega seda inimest tundnud.