Supernoovad on nii säravad, et mõnikord on neid Maalt näha ka palja silmaga, hoolimata sellest, et need on sadade tuhandete valgusaastate kaugusel.
Astronoomid avastasid supernoova 11 tundi pärast selle plahvatamist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. detsember 2011, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA California Lawrence Berkeley National Laboratory astronoomid tabasid esimest tüüpi supernoova vaid 11 tundi pärast selle plahvatamist, edastabThe Telegraph.
See supernoova sai tähistuse SN 2011fe. Nimetatud supernoova tekkis Tuuleratta galaktikas (Pinwheel Galaxy), mis asub Maast 21 miljoni valgusaasta kaugusel Suure Vankri tähtkujus.
Esimest tüüpi supernoovat nähti Maale nii lähedal viimati 1986. aastal.
Kuigi esimest tüüpi tuhandete supernoovade valgust on uuritud, ei teata siiani täpselt nende füüsikalisi omadusi.
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkega miljoneid kordi.
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt – neutrontäht või must auk -, mille energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.
«Märkasime supernoovat vaid 11 tundi pärast tema plahvatust. See on nii lühike aeg, et meil oli võimalik välja arvutada plahvatamise täpne aeg 20 minutilise täpsusega,» selgitas Berkeley Labi astronoom Peter Nugent.
Samuti loodetakse saada tõendid, milline nägi välja täht enne plahvatust ning mis täpselt juhtus.
«Lööklaine tekkis vaid paari sekundiga ning täht plahvatas. Kuid jäänused hõõgusid veel mitu tundi pärast plahvatust. Mida suurem oli täht, seda erksam on selle järelsära. Kuna saime sellele pärast plahvatust jälile, on meil võimalik lõppjärku jõudnud tähe kohta rohkem teada saada,» selgitas astronoom Daniel Kasen.
Kaseni arvates võis selleks olla vaid valge kääbustäht.
« Saamaks aru, kuidas need suured supernoovaplahvatused loovad ja segavad elemente, on tähtsad ka Maa seisukohast. Supernoovadest on pärit ka Maa elemendid. Supernoovad on põhilised raua allikad universumis. Isegi meie kehad on oma keemiliselt olemuselt natuke nagu plahvatavad tähed,» selgitas astronoom Mark Sullivan.