Eesti suurim lobasuu Jüri Nael on oma eluga rahul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui su CVs on kirjas, et oled lõpetanud Inglise Kuningliku Draamakunstiakadeemia ja seal õpetanud, on see väga kõva märk,» pajatab Londonis elav koreograaf Kroonikale. Tantsusaate žürii lobasuu, Jüri Nael on oma elu ja oma käekäiguga väga rahul.
Jüri Nael (36) on pealtnäha suur jutupaunik, kuid sõbrad tunnevad teda teistsugusena – mehena, kes avab suu vaid siis, kui tal on midagi olulist öelda.
Tuleval suvel läheb Jüri kolmeks kuuks Hiina Shaolini templisse kung fu’d, tai chid ja chigongi õppima. Seal jutumehi kuigi kõrgelt ei hinnata.
Kas sa kannaksid tiitlit «Eesti suurim lobiseja» uhkusega?
Oleneb kontekstist. Tantsusaates kohtunikuna lobisemine pole häbiasi – see on minu roll. Seal nähtav inimene pole päris 100% mina ise.
Sõbrad ja tuttavad teavad, et ma olen pigem napisõnaline mees. Pikalt rääkijad, kes ei suuda mõtteid kokku võtta ja pidevalt sõnu korrutavad, ehk kõik see, mida ma tantsusaates ise teen, mulle ei meeldi.
Tantsusaate juures on mul see roll kuidagi nii välja kujunenud.
Ma lihtsalt olen selline kohtunik. Kui palju ma lobisen, oleneb palju ka sellest, millised on külaliskohtunikud – kui nad on jutukamad, võin mina vait olla. Mul on teatud kohustus hoida kohtunike laua taga elu käimas.
Paljud on mind Mairold Millerti veega viskamise pärast maapõhja kirunud, kuid tegelikult on sellised asjad ju osa showst! Ma tunnen Mairoldit väga hästi ja teadsin, et ta saab naljast aru. Ma ei teeks iial midagi sellist, mis kedagi solvaks või riivaks.
Loe edasi värskest Kroonikast!