USAs Philadelphias Mutter Museumis pannakse teiste ajutükkide seas näitusele ka füüsikageeniuse Albert Eineteini ajutükk.
Albert Einsteini aju oli erinev
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. november 2011, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajuosad kinkis muuseumile neuropatoloog, kelle käes need olid aastakümneid, edastab msnbc.com.
Philadelphia lastehaiglas töötanud Lucy Rorke-Adams sai 46 ajuosast koosneva kollektsiooni 1970. aastate keskel arst Thomas Stoltz Harvey leselt, kes oma mehel aitas ajuosi prepareerida.
Albert Einsteinile tegi lahkamise Princetoni ülikooli haigla kirurg Stoltz Harvey. Lahkamine tehti 1955. aastal peaaegu kohe pärast kuulsa teadlase surma.
Ilma Einsterini perekonna loata jättis see kirurg väikese tüki kuulsa füüsiku ajust endale, lisades selle ajude mikroskoopuurimise projekti.
Harvey ja ta kolleegid ei leidnud Einsteini aju suuruses midagi erilist. Küll aga oli Einsteini ajus rohkem gliaalrakke, mis aitavad kaasa neuronite vaheliste sidemete loomisele.
Rorke-Adams uuris erinevas vanuses inimeste ajurakke. Tema sõnul nägi eaka Eineteini aju mikroskoobi all väga noor välja.
«Einsteini ajus ei olnud näha neid muutusi, mis tekivad vananedes,» selgitas uurija.
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm – 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud juudi soost füüsikateoreetik. Hiljem elas Šveitsis ja USAs.
Teda peetakse 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
Einstein lõi relatiivsusteooria ning ta aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921. aastal sai ta Nobeli füüsikapreemia fotoefekti teadusliku selgituse eest.
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915. aasta novembris.