Eesti roki ekspordiartikkel number üks Metsatöll ilmutas 1. novembril uue kauamängiva «Ulg». Plaadist ja plaanidest rääkis bändi trummar ning asjaajaja Marko Atso.
Metsatöllule on Eesti ammu väikeseks jäänud
9. november 2011, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salvestasite oma plaadi Lõuna-Eestis Harglas. Räägitakse, et Lõuna-Eestis on kuidagi teistsugune vaib. On see nii?
Tegelikult polegi niivõrd tähtis, kus plaat on lindistatud, peaasi, et saaks linnast välja – siis võib 24 tundi konkreetsele asjale pühenduda. «Ulg» on esimene plaat, mille oleme lindistanud täiesti oma vahenditega.
Ainsa abimehena konsulteerisime Mikko Karmilaga, kes oli just lõpetanud Nightwishi uue albumi miksimise – tal juhtus olema aega, tuli kohale ja vaatas üle, kas meil on kõik õigesti pandud.
Aga üldjoontes teame ise kõige paremini, kuidas Metsatöll peab kõlama, kõik albumid oleme ise produtseerinud. Nii et põhimõtteliselt me ei vaja kunagi kõrvalabi. Tähtis ei ole lindistada plaat heas stuudios – seal saab ka muidugi hea plaadi –, vaid tähtis on, et sa oled kindel selles, mida teed.
Uus plaat tundub eelmistega võrreldes kuidagi nõtkem, justkui oleks lisandunud uusi arranžeerimisoskusi.
Me ei lihvinud üldse midagi. Kogu materjal, mida plaadil kuulete – laulusõnad, meloodiad, lugude ülesehitus –, on välja mõeldud umbes kolm tundi enne lintivõtmist. Loominguline protsess on sellel albumil väga otse üles võetud.
Kas võrreldes eelmiste plaatidega on selline lähenemisnurk teie jaoks teistsugune?
Jah. Mille sülg suhu tõi, selle me ka välja sülitasime. Selles mõttes võib seda lugeda väga ausaks plaadiks – kui tuli hea meloodia, lindistasime ära ja rohkem me seda ei näppinud.
Mõned laulusõnad on kirjutatud 20 minutit enne sisselaulmist. Umbes sama asi nagu Black Sabbathi album «Paranoid», mis tehti kahe tunniga. Kui lisalugu vaja oli, tegid nad selle kahe tunniga, n-ö täiteks.
Võib-olla nii saabki parima tulemuse.
Seda plaati me tegelikult üldse ei planeerinud sel aastal teha. Läksime sinna Harglasse niisama lugusid demoma. Mõtlesime, et läheks teeks proovi, sest seal alati kuidagi tuleb.
Võtad kidra kätte ja lugu tuleb näppude alt ise. Läksime sinna ja nädalaga kirjutasime need raamid ilma sõnadeta valmis. Olime vastu võtnud ka otsuse, et plaat ei tohi olla pikem kui 45 minutit.
«Äio» oli ikka üsna pikk plaat.
No meil on kõik plaadid liiga pikad olnud. (Naerab.)
Kui palju «Äiot» praeguseks müüdud on?
22 000, ja kindlasti oli see Eestis eelmisel aastal kõige müüdum plaat. 10 000 eksemplari müüdi Eestis, mujal siis 12 000.
Arvud ei valeta ja me oleme väga tänulikud, et meid kuulatakse ja meie plaate ostetakse. Eriti rõõmsaks teeb see, et me ei ole kunagi teinud spetsiaalselt raadiolugu, et kõigile meeldida. Kõigile ei saa ja ei tohigi meeldida, sest muidu oleks tulemuseks mingi kolmepalgeline ahv. Meie prioriteet on teha lugusid, mis meile endale meeldivad, ja kui need meeldivad ka 20 000 inimesele, siis on see ainult puhas õnn.
Aga kui rääkida Eesti muusikatabelitest, siis tegelikult ei ole Eestis müügiedetabelit olemas. Tabelid, mida avaldavad Raadio 2 ja Eesti Ekspress, on ühe konkreetse hulgilao edetabelid ja üldises plaanis ei pea üldse paika. Ma ei teagi, miks neid tehakse.
Kas Metsatöllust on saamas teatav rahvuslik aare, midagi püha lehma taolist, kellest rääkides ja kas või kelle plaati arvustades peab sõnu valima kuidagi hoolikamalt?
Ei pea valima. Mina ise ei vali kellegagi rääkides sõnu. Oleme ise ausad ja tahame, et meiega oldaks ausad. Kui kommentaator või arvustaja ei ole kibestunud seniilne idioot, siis on konstruktiivne kriitika kõige parem asi. Ja väide «see plaat on sitt» ei ole konstruktiivne kriitika, see on seniilse idioodi kriitika. Iga asja võib sitaks nimetada.
Kui teie videot esitleti saates «Eesti top 7», siis teie laulja Markus Teeäär mainis midagi sellist, et uuelt plaadilt võib oodata midagi Metsatöllult senikuulmatut. Plaat kindlasti ei ole vanas sisetallatud rajas astumine, kuid päris senikuulmatut me vähemalt minu arvates sellel ei kuule.
Ma arvan, et ta mõtles instrumentaallugu «Isata», mis on selline hoopis teisest maailmast. Uue plaadi lugude kohta peab ütlema, et neid on ikka palju keerulisem mängida kui «Äio» omi. «Äiol» oli võib-olla paar sellist [raskemat] lugu – et kui kaks õlut ära jood, siis neid ära ei mängi.
Uue plaadi esimesele singlile «Küü» tehtud videost on räägitud kui Eesti kõigi aegade kalleimast.
Õhtuleht rääkis, jah. Andsin neile intervjuu ja seal ei olnud ühtegi sõna nii, nagu ma rääkisin. Aga see on Õhtuleht, neile võib andeks anda. See video on, jah, üks mahukamaid asju, mida me teinud oleme. Kuid kõik, kes seal kohal olid, tegid oma asja vabatahtlikult. Kokku läks see video maksma umbes 6000 eurot, aga kui kõik oleks oma töö eest raha tahtnud, oleks see kindlasti kõigi aegade kalleim eesti video.
Millised on Metsatöllu sihid ja ambitsioonid uue plaadiga?
Eesti on meile ammu väikeseks jäänud ja siht on viimased neli aastat olnud väljaspool Eestit. Kuhugi peab ju laienema. Niisama istuda ja vegeteerida pole meie bändi moto. Aga täpsetest plaanidest on veel vara rääkida. Kindlasti ei piirdu uue plaadi tutvustus ainult Eestiga.
Räägime jälle arvudest. Kui uue plaadi läbimüük tuleks väiksem, kas see oleks pettumus?
Ei. Me teame ise, et see plaat on hea ja et läbimüük tuleb suurem – juba praegu on seda näha. Esimestel päevadel on võrreldes «Äio» ilmumisega olukord umbes poole parem. Esimesel päeval viidi poodidesse rohkem plaate laiali, kui mõned bändid on müünud tervet tiraaži.
Esitlused
Ansambel Metsatöll esitleb uut plaati «Ulg»
• 9. ja 10. detsembril Tallinnas Rock Cafés
• 16. detsembril Viljandis pärimusmuusika aidas
• 17. detsembril Tartus klubis Illusion
Lisainfot vaata www.metsatoll.ee