Briti Yorki ülikooli teadlaste sõnul ei ole kiviaegsetel koopajoonistel kujutatud hobused tollaste kunstnike väljamõeldis, vaid nad olid ka tegelikult olemas.
DNA tõendas, et kaljujooniste tähnilised hobused ei ole fantaasia
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. november 2011, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need hobused on tähnilised nagu dalmaatsia koerad, edastab Daily Mail.
Sellised hobused elasid Lääne-Euroopa aladel umbes 25 000 aastat tagasi.
Hobuste luude ja hammaste DNA-test näitas, et need jäänused kuulusid valge karvaga hobustele, kel olid täpid. Test paljastas, et täppide põhjustajaks oli geenimutatsioon.
Teadlastegrupp uuris 31 metsiku hobuse fossiile, mis leiti 15 Euroopa paigast Prantsusmaalt kuni Siberini.
Kuuel neist jäänustest leiti geen, mida saab seostada nende hobuste täppidega.
Lääne-Euroopa aladelt leitud kümnest fossiilist neljalt leiti «täpigeene».
Oletatakse, et sellised hobused olid Euroopas kunagi üsna levinud.
Kaks ülejäänud «täpigeeniga» hobusefossiili oli leitud Ukrainast. Teadlased oletavad, et need hobused jõudsid sinna koos väljarännanutega.
Üks kuulsamaid tähniliste hobustega kaljujooniseid asub Prantsusmaal Pech Merle`i koobastes ja need on joonistatud millalgi 25 000 aastat tagasi.
Kui need koopad ja joonised avastati 1920. aastatel avastati, tõstatati kohe küsimus, kas need loomad olid tegelikult olemas või on need väljamõeldis.
Ka tänapäeval on tähnilisi hobuseid, kuid need on aretamise tulemus. Selliseid metsikuid hobuseid ei leidu.
«Iidsed inimesed joonistasid seda, mida nad nägid. Nende joonistused annavad pildi, millises keskkonnas tollased inimesed elasid,» selgitas Yorki ülikooli uurija Terry O´Connor.
Euroopas oli 25 000 aastat tagasi tundra ning täpid olid nende hobust jaoks nagu kamuflaaž.