Vennaskond: viisakate inimeste anarhia

Valner Valme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vennaskond: vasakult Hedwig Allika, Lauri Leis, Tõnu Trubetsky, Anneli Kadakas, Anti Pathique.
Vennaskond: vasakult Hedwig Allika, Lauri Leis, Tõnu Trubetsky, Anneli Kadakas, Anti Pathique. Foto: Toomas Huik

Ole kena, täna neid ladusa koostöö eest, ütles mulle Postimehe fotograaf Toomas Huik, põhjendades: «Niivõrd sümpaatseid ja viisakaid inimesi pole mitu kuud näinud. Tõsiselt.»
Jah, kui neid ei teaks ega tunneks, siis tulnuka või välismaalasena ei usuks, et tegemist on kamba punkarite, anarhistide ja rokkstaaridega.


Sai siis see meeldiv õhtupoolik veedetud Tallinnas Narva kohvikus. Ilma alkoholita. Mina tegin tööd, bänd läks pärast intekat proovi. See oli veel enne nende 27. sünnipäeva kontserti Rock Cafes mingi päev. Number või asi, aga põhjuseks, miks ma Tõnule helistasin, oli mu üllatus, kui Laseringi kodukalt avastasin Vennaskonna uue albumi «Anarhia agentuur» olemasolu.

Vennaskonna uut albumit pole kümme aastat ilmunud ja vaevalt keegi isegi neilt seda ootas, pigem ehk vanade surematute hittide jätkuvaid kogumikke mingis keeles.

Muide, mina palusin intervjuud, mitte bänd oma tagasihoidlikkuses. Tänapäeval on see tavaliselt vastupidi: kõik tahavad intervjuud anda, kui kas või singel väljas või Tapa raudteelaste klubis kontsert tulemas. Ja siis ole halb inimene ja muudkui tõrju või veereta tegemist teiste kaela.
Laua ümber istusid Tõnu Trubetsky (48, laul), Anti Pathique (45, bass), Ed Edinburgh ehk Lauri Leis (40, kitarr), Hedwig Allika (25, viiul) ja Anneli Kadakas (32, trummid).

Teil on koosseisus väiksed muutused jälle. Mis need tingis? Allan Vainola ja Roy Strider on läinud.

TT: See on lihtsalt nii, et mõni tüdineb ära või midagi.

Sina neist või nemad sinust?

TT: Nemad minust.

Aga vähemalt Anti on tagasi üle mitme aasta. Millal sa viimati olid siin bändis?

AP: Mingi Soome kontsert oli, ma ei tea, millal. Kopp oli ees.

LL: Mina mäletan küll, 2005 sügisel. Koosseisumuutused toimuvad kuidagi sujuvalt.

Kaklusi ja tülisid ei ole? Ei olnud nii, et Anti ütles vihaselt Allanile, et mine nüüd bändist ära, ma teen ise vahepeal?

AP: Jah, et sa oled jumala kaua olnud juba!

LL: Lihtsalt juhtus nii, et Allan oli Kreekas puhkusel, aga bändil oli vaja kontserte anda ja siis nii jäigi.

Okei. Eelmisest albumist on kümme aastat.

TT: Jah, vahepeal on tulnud vinüül «Rigas Kaos», ingliskeelne kogumik ja filme terve hunnik. Filmide tegemine võtab parajalt energiat. Ma ise pean neid ka oluliseks nagu.

Kas uuel plaadil on kümne aasta materjal, mis on sahtlisse kogunenud?

TT: Tegelt ei ole, siin on ikkagi täiesti uued lood.

LL: Osa lugusid ei olnud veel kuu aega tagasi olemaski.

TT: Lisaks paar meenutust vanadelt kontsertidelt.

Kust need lood siis järsku robinal tulid?

TT: Tegelikult mina olen terve selle aasta tegelenud Flowers Of Romance’iga, kellega meil oli Belgia turnee, Soome festival ja üks Eesti kontsert, aga siis läks Flowers laiali. Siis tekkiski selline vaba aeg, et miks mitte mingit Vennaskonna plaati teha nagu.

Lauri rääkis, et öösel kuue tunniga õppisite uued lood kontserdiks selgeks.

LL: Kuna meie Antiga neid lugusid ei ole ise teinud, siis meie kahekesi õppisime. Juhtus nii, et Tõnu teatas ühel hetkel, et nüüd on Tartus salvestus, aga mina ei saanud sellest sessioonist osa võtta, kuna juhuslikult langes see kokku Psychoterrori (kus Lauri samuti mängib – VV) juubelinädalaga ja ma ei saanud Tallinnast ära sõita. Ja siis Henry Leppnurm Tartust tegi mitu uut lugu ja mängis suurema osa ka sisse.

Kuidas sina, Lauri, kes sa enne mängisid bassi, nüüd asendad korraga kitarril nii Allanit kui Royd? Ja bassi võttis nüüd üle Anti.

LL: Eks saund on nüüd hõredam, aga suurem roll on viiulil, viiul mängib nüüd meloodiat.

Kui võrrelda Vennaskonda 1984 ja praegu, siis mis vahe on bändil?

LL: Tõnu ütles hiljutisel kontserdil, et praegune Vennaskond meenutab kõla poolest 1988–1989 koosseisu.

TT: Ei, pigem me olemegi praegu nagu 1984 jälle, sama saund.

Aga kui ei räägi muusikast, vaid teie bändi tähendusest ühiskonnas?

TT: Mina ei oska sellele üldse vastata.

LL: Ma võin öelda enda kaudu. Minu jaoks on Vennaskonnas mängimine au ja privileeg nagu ilmselt paljude jaoks, kes on selles bändis osalenud. Vennaskonna lugude järgi õppisin kitarri mängima kunagi 80ndatel, nagu paljud noored muusikud seda Eestis teinud on.

Aga vahepeal oli selline periood nagu 90ndad, kui Vennaskonna staatus oli ikka megakõrge. Enam te meedias ja muusikas ja ühiskonnas nii esil ei ole. Kas nüüd olete tagasi andergraundis?

LL: Andergraundi kohta päris uhke plaat näeb välja.

TT: Minu meelest võib küll rääkida andergraundist, pooleldi. 90ndate lõpus ja nullindate algul Eestis see muusikaäri loksus paika ja kõik hakkas sõltuma plaadifirmadest, kes jagasid omavahel maid. Auhindu ja kuldplaate võitsid need bändid, kes pidid. Edetabelid olid plaadifirmade promoettevõtmised.

Ja siis teie jäite kõrvale. Kas teil mänedžeri pole?

TT: Siiamaani pole olnud, aga seoses koostööga uue plaadi puhul Elwoodiga midagi võib tekkida.

Tõnu, sina ajad asju, eks.

TT: Asjaajamine seisneb peamiselt selles, et helistatakse ja kutsutakse kuhugi esinema. Ma ütlen, palju see maksab, ja ongi kõik.

LL: Tuttavad küll räägivad, et miks teil ei ole mänedžeri, ja mõned on isegi ennast pakkunud.

TT: Kes on pakkunud?

LL: Mul ei tule konkreetselt pähe praegu.

AP: Ma kujutan ette, et kui mänedžer oleks, siis hakkaks võib-olla tüütama. Mänedžer hakkaks igast sitta välja mõtlema.

Lehte kuulutust ei pane siis?

TT: See ei ole välistatud, aga siiani ei ole mõelnud sellele.

Kas siukest mõtet ei ole, et ei viitsi enam bändi teha, teeks midagi muud?

AP: Kordagi ei ole! (Irooniliselt – VV.)

TT: Ei noh, mul on ka ikka hästi palju kordi. Vennaskond ju iga natukese aja tagant läheb laiali. 2007–2008 olid rohkem Flowersi kontserdid.

LL: Aga vahepeal koosseisud kattusid.

Mitu kontserti umbes kuus on praegu Vennaskonnal? Sina vist, Tõnu, ainsana eladki ainult sellest bändist?

TT: Enam-vähem jah. Autorikaitsest ma saan natuke iga kuu, jah.

AP: Ma olen saanud sealt iga aasta. Ja vähe!

TT: Autorikaitsest mina niimoodi elaks võib-olla ära, kui ei oleks perekonda ja ei peaks üüri maksma. Välisreise ja kontserte on olnud rohkem isegi Flowersiga.

Jube raske on vahet teha. Flowers, Vennaskond.

AP: Sa, Tõnu, räägid ka läbisegi.

TT: No Flowersi suuremad saavutused on olnud üks Berliini esinemine, Tiibeti olümpia peaesinejad olime.

AP: Flowers. Flowers. Flowers.

TT: Ja siis oli Silver Meikar meiega kaasas seal Indias, Dharam Salas, kus need olümpiamängud toimusid, ta avas need, sokutas ennast sinna, hea CVsse kirjutada nagu. See oli täiesti kõva.

LL: Dalai-laama oli ise ära sõitnud, et vältida poliitilist värvingut.

TT: Aga Roy oli pool aastat dalai-laama õpilane, see on eriti vinge, noh, tema seisukohalt. Elas seal kloostris ja tal tekkis isegi mingi romaan selle...

AP: …Dalai-laama naisega.

TT: …Nepali printsessiga. Roy rääkis isegi abiellumisplaanidest, aga need on tal hästi tihti, ei saa väga tõsiselt võtta.

AP: Royl vä? Okei.

TT: Noh, räägime Vennaskonnast siis edasi. Et Vennaskonna intervjuu nagu.

Okei, ma ei ole vastu.

LL: Minu arust uus Vennaskonna plaat kõlab, nagu Vennaskond kõlama peab.

AP: Kui me öösel seda megaõppimist tegime...

TT: Muusika on nagu lihtsamaks läinud.

AP: Ööööh. Ma panen nina praegu siia supikaussi.

TT: Vabandust, ma katkestasin, sorri.

AP: Ah, ma ei viitsi enam! Ma ei mäleta ka enam, mis ma pidin rääkima.

TT: Lihtsam kui eelmine plaat. Lihtsam kui...

AP: Aa, mul tuli meelde, mis ma pidin rääkima. Ma algul, vaata, sõimasin, kui see võõras tüüp laulis ühes loos, mõtlesin, mida lood. Selle õõvase häälega laulis. Aga kui nimekirja lõppu hakkasime jõudma, siis vaatasin: pole viga! Head lood! Eriti see muti­onu-lugu. See on jumala lihtne! Hakkas paistma juba proovi lõpp kah! Saab minema!

Oled, Anti, hoidnud keelpilli käes ka vahepeal? Käisin sul millalgi külas, siis valge bass vedeles nurgas küll.

LL: Sa, Anti, oled seda ühest nurgast teise tõstnud.

AP: Ega ma mänginud ei ole, eputanud rohkem.

LL: Nevil Blumberg ei võtnud viisteist aastat kitarri kohvrist välja.

TT: Miks ta ei võtnud siis?

Kius oli sees äkki.

AP: Kes ta on üldse?

Radar.

AP
: Aa.

Rujas oli korraks isegi.

TT: Alendriga ma suhtlesin, enne kui ta surma sai, tuletasime meelde Rujat. See Alendri viimane soolovariant, see ei olnud eriti õnnestunud. Ruja toimis paremini.

AP: Okei.

TT: Oota, ei ole midagi nagu tähtsat öelnudki, midagi huvitavat.

LL: Ongi lahe suvaline joru ajamine.

Mulle ka suvaline joru meeldib. Aga võib mingi steitmendi lõppu panna.

LL: Rokenroll.

Uus plaat

Vennaskond
Anarhia agentuur (Elwood)
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles