Ligi 150 aastat merepõhjas lebanud õllepudel jõudis tagasi kodutehasesse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A. Le Coqi vana õllepudel
A. Le Coqi vana õllepudel Foto: A.Le Coq

A. Le Coqi õlletehas sai eile tagasi iidse ja väärika õllepudeli, mis oli ligi 150 aastat merepõhjas lebanud.

Pudeli andis A. Le Coqi juhile Tarmo Noopile üle Norra Agderi ülikooli esindaja David Holme.  

Holme sõnul kohtus ta sukeldujatega, kes plaanisid ekspeditsiooni 1869. aastal põhja läinud purje- ja aurulaevale Olivia.

«Uurides, mis uppunud laeval lastiks on, vastati mulle, et sadu pudeleid, mis kannavad tundmatu brändi nime A. Le Coq. Kuna olen Eestiga tihedalt seotud, teadsin ma kohe, et see on A. Le Coqi õlu, mida ma alati siin viibides ka joon,» muigas Holme.

Tal tekkis soov tuua üle sajandi vanune pudel selle õigusjärgsele omanikule.

Põhja läinud Oliva ja selle pardal olev varandus osa Norra rahvuspärandist, mistõttu nõudis pudeli esialgsele omanikule tagastamine kooskõlastamist mitmete intstantsidega.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles pudelit vastu võttes, et see on ühes oluliseks sündmuseks Eesti õlleajaloos.

«Tegemist on Eesti ja ka Balti-regioonis ainukese nii vana säilinud õllepudeliga, millel on alles ka veel sisu,» märkis Noop.

Ta lisas, et väärikas pudel saab aukoha Eesti ainukeses õllemuuseumis A. Le Coqi tehases teiste haruldaste õlleeksponaatide kõrval.

Purje- ja aurulaev Oliva asus 16. märstil 1869 kapten C. R. Lietzi juhtimisel  Londonist Danzigisse teele. Lastiks kohv, maitseained, sulatustiiglid ja pudelid. 751 naela eest oli trümmi lastitud ka õlletehase Barclay & Perkinsi tehase stout õlut.

Oliva jäi Skagerrakis tugeva tormi kätte ja üritas Norra rannikuvetes varju leida. Ent öösel kell 03.45 sõitis alus madalikule. Meeskond päästeti.

Åviki lootsilaeva meeskond märkas uppuvat Olivat ning otsustas selle päästa, kuna last oli rikkalik ning selle eest oleks sadamasse viimise korral saanud kopsaka päästmistasu. 

Mehed suutsid laeva liikuma saada. Aga siis said laevale saatuslikuks Barclay & Perkinsi stout`i pudelid. Päästjad hakkasid juba varakult rikkaks saamist tähistama, juues õlut. Oliva sõitis Vardeholmeni laiu juures vastu kaljut ja uppus.

Oliva jäi 50–60 meetri sügavusele merepõhja aastakümneteks.

Hiljem püüdsid sukeldujad laevavrakini pääseda, kuid tulutult. Esmakordselt õnnestus see 1973. aastal ning siis märgati ka õllepudeleid, mille oli kirjas A.Le.Coq London.

A.Le Coq & Co. rajas 1807.aastal samanimeline perekond. 1820. aastatel kolis Albert L. J. Le Coq Londonisse ja hakkas seal kauplema kõigepealt veiniga ning varsti ka õllega.

Peagi hakkas ta oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout'i -  erilist tumedat ja kanget pinnakääritusega õlut, mida ta tellis Londoni suurõlletehastelt, kus jook pruuliti spetsiaalselt Vene turu maitse-eelistusi arvestades.

Ka Barclay & Perkinsi õlletehaselt telliti stout`i, mida lasti villida firma A. Le Coq & Co nimel.

Video: http://vimeo.com/30129210

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles