Tööstress on tänapäeva katk

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva katk on tööstress.
Tänapäeva katk on tööstress. Foto: SCANPIX

Suurbritannias tehtud uuring näitas, et enim tekitavad tööstressi vallandamisoht  ning koondamised.

Psühholoogide sõnul on tööstress 21. sajandi «must surm», kirjutab Daily Mail.

Must surm ehk katk tappis 1347 – 1350 kolmandikku Euroopa rahvastikust.

Charteredi instituudi tehtud uuring paljastas, et tööstressist tingitud psühholoogilised ja füüsilised vaevused on juba sagedasemad kui infarkt ja seljavalud.

Selle instituudi konsultandi Jill Milleri sõnul on laiaulatusliku tööstressi taga juba pikka aega kestnud majanduslangus.

Uurijate sõnul on olemas ka positiivne stress ehk pingutamine ja lõdvaks laskmine on tasakaalus.

Kui need ei ole tasakaalus, siis tekib negatiivne stress, mis toob kaasa keskendumisraskused, kriitika- ja huumorimeele kahanemise ja vigade tegemise. Inimene hakkab stressi tingimustes liiga palju suitsetama, sööma ja alkoholi tarbima ehk end hävitavalt käituma.

Negatiivse stressi käivitajateks on liiga suur töökoormus, vilets juhtimine, pidevad muutused töökohas ning eraeluprobleemid.

Briti uuring näitas ka seda, et töötajad puuduvad aastas väikelaste haigestumise tõttu sõltuvalt ametist keskmiselt 7 – 9 tööpäeva.

Suurbritannias oli septembri seisuga 7,9 protsenti töötuid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles