Vikerraadio võitis kuulajaid juurde

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadiojaamade kuulatavus.
Raadiojaamade kuulatavus. Foto: graafika: Silver Alt

TNS Emori raadiokuulatavuse uuring näitab, et suvekuudel sai Vikerraadio, mis niigi on stabiilselt Eesti kuulatavaim raadiojaam, juurde 45 000 kuulajat. Sealjuures edestab Vikerraadio järgmisi jaamu enam kui 100 000 kuulajaga.

Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul on edu aluseks tugevad saatejuhid, kuulajasõbralik programm ja pidev töö uute ideede leidmiseks.

«2011. aasta suvi oli sündmusterohke: noorte laulu- ja tantsupidu, presidendivalimised, Liibanoni pantvangidraama lõppjärk ja ka Norra traagika. Kui suvisel ajal Eestis või mujal maailmas midagi erakorralist toimub või juhtub, eelistavad inimesed infokanalina ikka usaldusväärsete uudiste ja kommentaaridega raadiojaama,» ütles ta.

Vikerraadio kuulatavaimad saated on «Vikerhommik» (100 000 kuulajat) ja keskpäevased uudised, järgnevad «Rahva Oma Kaitse», «Mnemoturniir» ja «Müstiline Venemaa».

ERRi kuulatavuselt teise raadiojaama, Raadio 2 kuulajate arv vähenes sel suvel 102 000-le, mis on lähiaegade nigelaim tulemus.

Raadiojaamu Kuku, Elmar, Uuno ja Spin FM koondava ASi Trio LSL tegevjuht Priit Jõgi kritiseeris eile portaalis Delfi tõsiselt Raadio 2 programmi, mis on tema sõnul nagu pudru ja kapsad. Jõgi ütles, et Raadio 2 probleemiks on segane eesmärk ja formaat, mistõttu jaam kaotab aastaid järjest kuulajaid.

«Raadio 2 teenindab kahte erinevat sihtgruppi,» põhjendas segast imagot ERRi juhatuse liige Tiina Kaalep. «Õhtune, üsna keeruliselt toodetud muusikavöönd erineb oluliselt sellest, mida pakuvad kommertsjaamad. Nii tänuväärset tööd, nagu teeb Raadio 2 uue eesti muusika jaoks, ei tee keegi teine.»

Teine Raadio 2 oluline sihtgrupp on Kaalepi sõnul nooremad inimesed, kellele on mõeldud hommikune ja õhtune programm.

«Võin öelda, et Raadio 2 on praeguseks eemaldunud oma algsest kontseptsioonist, aga ma ei pea seda halvaks,» rääkis ta.

Hispaanias puhkusel viibivat Raadio 2 peatoimetajat Heidy Purgat asendava Sten Teppani sõnul on nende ambitsioon muusikale veidi avaramalt vaadata.

«Mis tähendab ka selliste alade katmist, mis massimaitsest kõrvale jäävad. Meil pole mõtet klassikalist hitiraadiot teha,» selgitas ta.

Teppani sõnul on Vikerraadio programm viimasel ajal sisuldasa R2-le lähenenud, seega tundub talle, et mõned Raadio 2 kuulajad on kolinud Vikerraadio sagedusele.

Sama meelt on ka ERRi juhatuse liige Hanno Tomberg, kes lausus, et Vikerraadiol õnnestus suvel osa Raadio 2 kuulajaid enda programmi juurde meelitada.

Raadio 2 kuulatavuse tipus asub pühapäevane saade «Olukorrast riigis», sellele järgnevad hommikuprogramm «Silmad lahti» ja esoteerikasaade «Hallo, Kosmos!». Viimast järelkuulatakse väga aktiivselt veebikeskkonnas.

Just raadiosaadete kuulamist internetis ja taskuhäälingu kaudu peab Raadio 2 peatoimetajat asendav Teppan üheks oluliseks muutuseks. «Inimesed leiavad oma lemmikud üles, aga nad kuulavad neid endale sobival hetkel. Praegu võib vaid spekuleerida, kui palju see kuulatavuse uuringut mõjutab,» rääkis ta.

Emori raadio päevikuuring näitab raadiojaamade kuulatavust 15-minutilise täpsusega. Uuringut tehakse jooksvalt, st igal nädalal. Raadiouuringus osaleb igas kuus 900 ja igas kvartalis 3000 Eesti 12–74-aastast elanikku.

Üsna stabiilselt neljandal kohal püsib Star FM, mille programmijuht Allan Vinogradov põhjendas kuulajate arvu kõikumisi uuringupaneeli sattuvate kuulajate vanusega.

«Praegu on näha, et enamik noortele suunatud jaamu on tabelis langenud, mis tähendab, et paneelis olid seekord esindatud rohkem vanemaealised inimesed,» arutles ta.
Kuku raadio suutis kevadega võrreldes suvel 8000 kuulajat juurde võita, jõudes nõnda viiendale kohale.

«Meie suvehooaeg on alati suhteliselt hea olnud. Ühelt poolt hoiame tavapärast programmi, aga ka mõne suveprojekti oleme ikka teinud,» ütles tänavu augustis Kuku peatoimetajaks saanud Hindrek Riikoja.

«Erinevalt televisioonist, kus ühiskondlik-poliitilised saated suvel kaovad ning publitsistikatoimetus puhkab või valmistab järgmist hooaega ette, jätkuvad meil selleteemalised saated, aga sisse tuleb ka pisut pehmem ja suvisem teema.»

Nagu enamiku raadiojaamade puhul on ka Kukus kõige tähtsam saade hommikuprogramm, mis määrab suuresti ära päevase kuulatavuse. «Äratajat» kuulab enam kui 70 000 inimest.

Riikoja peab Kuku põhikonkurendiks Vikerraadiot. Viimasega võistlemast segab muu hulgas asjaolu, et ERRi programm levib üle riigi, kuid Kukut ei saa kuulata Virumaal ega saartel.

Küsimused ERR-i juhatusele

Mis põhjustas Vikerraadio kuulatavuse hüppelise kasvu sel suvel?

Tiina Kaalep
ERRi juhatuse liige:

Uuring näitab, et kuulajad on koondunud Vikerraadio ümber, ja see on hea. Vikerraadio on saavutanud imeraskesti tabatava tasakaalu muusika ja sõna vahel. Tähtis on, et muusika oleks hea, ei paneks nuppu kinni keerama ja sõna oleks tark.

Vikerraadio on meie kõige tugevam jaam. Võib-olla on õigus ka [ERRi juhatuse esimehel] Margus Allikmaal, kes ütleb, et osa Raadio 4 kuulajaid on Vikerraadio juurde läinud. Vikerraadio sõnaline osa on kindlasti palju paremal järjel kui nelja-viie aasta eest. Kuulatavuse suure kasvu põhjustas tänavune väga ühtlane suveprogramm. Sel suvel nopiti mitu aastat tagasi külvatud seemnete viljad.

Suvine Vikerraadio ei muutunud oluliselt lahjemaks, oli palju kuulata ja tasakaalustatud muusikavalik. Meile on omased tugevad nädalavahetused. On väga tähtis, et nädalavahetusel pakuks raadio inimestele terve päev seltsi.»

2004. aastal kuulas Raadio 2 Emori uuringu järgi 250 000 inimest, sel suvel langes kuulatavus 102 000ni. Mis juhtus?

Hanno Tomberg
ERRi juhatuse liige:

Sel ajal oli Raadio 2 suunitlus hoopis teistsugune, see oli Märt Rannamäe ja Allan Roosilehe raadio – suurele auditooriumile suunatud meelelahutusjaam, mis võistles kommertsraadiotega kuulajate pärast. Just seda on ringhäälingunõukogu meile varem ette heitnud.

Toonast ja tänast Raadio 2 ei saa võrrelda. Heidy Purga peatoimetajaks asudes oli meie eesmärk raadio profiili muuta ja see on õnnestunud. Praegu propageerib R2 eesti popmuusikat ja pakub uutele bändidele esinemisvõimalusi.

Kui madalale peaks langema kuulatavus, et oleks põhjust teha olulisi programmi- või kaadrimuudatusi?

Me ei rihigi Raadio 2ga väga suurt auditooriumi. Ootame, et sügisel on meil taas 130 000 – 140 000 kuulajat, ja kui see arv taastub, ei näe me mingit probleemi, et peaksime hakkama suunda muutma. Praeguses olukorras on R2 potentsiaalne maksimum 150 000 kuulajat – kevadel oli neid 149 000. Ühe uuringu põhjal ei ole põhjust kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles