Arheoloogide sõnul pidasid juba neoliitikumis elanud naised moest ja kunstist lugu.
Arheoloogid: juba neoliitikumis pidasid naised moest lugu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. november 2007, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased jõudsid sellisele järeldusele Euroopa suurimas neoliitikumiaegses asulapaigas, kus elasid Vinca kultuuri esindajad, väljakaevamisi tehes, kirjutab Sciencedaily.
«Tänapäeva Lõuna-Serbia aladel asuvast paigast leitud neoliitikumiaegsed naisekujud näitavad selgelt, et juba esiajaloolisel ajal meeldis naistele ennast ehtida,» lausus arheoloog Julka Kuzmanovic-Cvetkovic.
Ta lisas, et väljakaevamistel paljastusid mitmed käsitööesemed, mis on valmistatud väga peenelt ja hea maistega.
«Meie leitud kujude hulgas on näiteks tolleaegse «moe» kohaselt riietatud naisefiguure, mis meenutavad tänapäeva naisi, kes kannavad toppe ja miniseelikuid. Kujudel on näha ka ehteid, mis ei erine kuigi palju tänapäeva noorte eelistatavatest ehetest,» lisas arheoloog.
Arheoloogide andmetel elasid Vinca kultuuri esindajad tänapäeva Serbia Plocniki lähedal asuval 120 hektari suurusel alal 5400 – 4700 aastat e.kr.
«Seal elanud hõimud oskasid maaki kaevandada, tegelesid kauplemisega, kunsti ja käsitööga. Sealt on avastatud ka saunakomplekse meenutav paik, mis võib olla Euroopa vanim spaa,» selgitas Kuzmanovic-Cvetkovic.
Arheoloog lisas, et selles paigas elanud hõimud tootsid 60 erineva vormiga figuure ja tarbeesemeid.
«Meie leiud lubavad oletada, et selles algelises ühiskonnas oli olemas juba kindel tööjaotus ja valitsemistavad. Eluasemetes olid algelised ahjud, kivist prügitünnid ja nad matsid oma surnuid,» laususid uurijad.
Arheoloogid lisasid, et nad leidsid ka villast ja nahast tehtud rõivaste ja majapidamisasjade jäänuseid.
«Erilist tähelepanu aga äratasid selleaegse moe kohaselt riietatud naisefiguurid ja lastele mõeldud savist mänguasjad. Need kaks ja veel mitmed teised aspekti näitavad, et selle kultuuri esindajate ühiskond oli arenenum, kui varasemalt arvati,» sõnas Kuzmanovic-Cvetkovic
Vinca kultuur õitses tänapäeva Bosnia, Serbia, Rumeenia ja Makedoonia aladel 5000 – 4000 aastat e.kr.
Vinca kultuur sai enda nime tänapäeva Vinca küla järgi, mille lähedalt 20. sajandi alguses leiti kaheksa neoliitikumiaegset küla.