Rannametsa vana ehk Valdur Tamming on sunnitud tunnistama, et tembutas jälle. Alles mullu ta Peruust ja Ecuadorist tuli, nüüd käis korvpalli mängimas ja vasakule-paremale kiigates maailma mitmekesisust nautimas Kariibi mere saarel Puerto Ricos.
Tammingul on vahetatud välja viis südameveresoont ja puusaliiges, ta on üle elanud kaks tõsist infarkti, aga ta meel on endiselt rõõmus ja optimistlik ning vanahärra reisi- ning sportimishuvi ei näita mingit langustendentsi.
"Mida rohkem ringi käid, seda rohkem tahad veel näha," rääkis korduvalt kõigil kontinentidel jalutanud vanahärra. "Maailmas on palju kohti, kuhu tahaks tagasi minna. Aga ma ei lähe, sest veel rohkem on maailmas seda, mida ma näinud ei ole."
Suure osa aastast Rannametsas elava endise ajakirjaniku üks viimaste aastate unistusi on tõeliselt must Aafrika. Kui unistusi on meil kõigil ja enamik neist jääbki unistusteks, siis Tammingu puhul pole kahtlust, et ta oma ideed ellu viib.
"Vaatan kliima poolest sobivat aega ja kohta," rääkis Tamming. "Raha? Sellele, et endale pensionipõlves midagi lubada saaksid, tuleb varem mõelda."
Puerto Ricos mängiti korvpalli
San Juani, Suurte Antillide saarestikus asuva Puerto Rico pealinna sõitis Tamming seenioride MM-võistlustele korvpallis. Üheksast peetud MMist oli see tal kuues osalemine.
"Eestist olid seal 45-50aastaste naiskond ja 50+, 60+ ning 65+ meeskond. Naised said pronksi, mehed jäid esimest korda medalita," meenutas eluaegne spordisõber. "Meie olime veerandfinaalis Läti vastu minut enne lõppu punktiga ees, aga siis said nemad sisse ja meie enam mitte, kuigi meil oli kolm rünnakut. Nii 28:29 tappa saimegi."
Korvpalliseenioride MMil osales 37 riiki, paljuski oli see vanade tuttavate kokkusaamine ja sõprade pidu.
Aga oli ka vanu tähti, nagu meie kahekordne maailma- ja kolmekordne Euroopa meister Priit Tomson ning Läti kunagine kuulsus Karlis Strelis.
"See, kui hea keegi kunagi olnud, ei maksa nüüd midagi," kommenteeris Tamming seenioride MMi. "Nüüd saadab edu seda, kes 20 viimast aastat kaks korda nädalas harjutanud."
USA meretagune ala
Puerto Rico on USA haldusalal olev assotsieerunud riik. Saar kuulub küll alates 1898. aastast USA-le ja seal maksab dollar, aga Puerto Ricol on oma lipp ja parlament ning näiteks olümpiatel osaleb Puerto Rico omaette riigina.
"Kel nupp nokib, vormistab end USA koondisest väljajäämise järel puertoricolaseks," teab paljunäinud reisimees. "Korra oli Puerto Rico ju koguni korvpallis olümpia neljas."
Eurooplastele avastas selle ilusa troopilise saare 1493. aasta 19. novembril Kolumbus, hispaanlased koloniseerisid Puerto Rico 1508. aastal. 1898. aastal vallutas saare USA, lüües sealt hispaanlased välja.
Saare rahvuslased võitlevad iseseisvuse eest alates 1920. aastast ja 1950. aastal oli neil ka ebaõnnestunud relvastatud ülestõus, nüüd on nad üsna vaiksed.
1952 andis USA Puerto Ricole assotsieerunud ala staatuse. Et seejärel voolas saarele investeeringuid ja paranes rahva eluolu, jahtusid pinged.
"Rahvas tahabki USA all elada, viimasel küsitlusel oli vaid kaks protsenti iseseisvuse poolt," rääkis Tamming. "Riik on jõukas, kahe Pärnumaa või kolme Saaremaa suurusel lapil elab küll neli miljonit inimest, aga karjuvat vaesust seal ei näe. Karjuvat rikkust küll."
Võrreldes naabersaartega (Dominikaan ja Neitsisaared), on Puerto Rico elatustase palju kõrgem. Arenenud on elektroonika- ja naftakeemiatööstus, huvitaval kombel annab Puerto Rico koguni 95 protsenti maailma rahusti- ja väidetavalt väga suure osa ka Viagra-toodangust.
Hispaanlaste jäljed on jäänud
Valdur Tammingu sõnul domineerivad Puerto Ricos, vaatamata sellele, et üle sajandi valitsevad seal ameeriklased ja 2,5 miljonit puertoricolast elab USAs, endiselt hispaania kultuur ja keel.
"Imelik küll, aga kõik tänavasildid on hispaania keeles, pealinna San Juani kitsaste tänavatega vana osa on hispaanialik ja rahvas oskab ülikehvasti inglise keelt," imestab vanahärra. "San Juan, kus, muide, on hästi palju kasiinosid, tundub üliturvaline, meie küll kerjuseid, joodikuid ja narkareid ei näinud."
"Linna ühissõidukid sõidavad seal, nagu ise tahavad, aga bensiiniliiter on meie rahas kaheksa krooni ning Eesti omast neli korda odavam taksosõit paneb mõtlema, et meie taksojuhid on lihtsalt röövlid. Autosid on palju, nelja miljoni elaniku käsutuses on 3,5 miljonit autot," lisas paljusid riike näinud mees võrdluseks.
Puertoricolane on hispaanlaste ja kunagise indiaanihõimu tainode järeltulija. Tainode reservaati külastada paraku ei õnnestu, sest ühtki tainot alles ei ole. Suurema osa neist tapsid koloniseerides hispaanlased, ülejäänud müüdi orjadeks, vähesed allesjäänud segunesid teiste rahvustega.
"75 protsenti Puerto Rico rahvast on kreoolid, päris musti ja päris valgeid kohtab seal vähe," kinnitas Tamming. "Rahvas on väga sõbralik, pole niisugust turistide kiusamist ja pealetükkivust nagu paljudes Araabia ja Aasia riikides. Aga mälu algab neil alates hispaanlastest, midagi sellist, nagu on Peruu inkade ajalugu, neil ei ole."
Elu algavat Puerto Ricos, mida Tamming nimetab surfi- ja golfiparadiisiks, alles õhtuti, kui tänavad, poed ja kohvikud on rahvast täis. Loomulikult teatakse seal, kuidas kõigesse manana-rahuga suhtuda.
Ilus loodus, mõnus kliima
Troopilises Puerto Ricos polevat siiski kunagi palav, Tammingu teada on seal detsembrist märtsini sooja 24-25 kraadi, juunis-juulis 28-29.
"Mõnus mahe tuuleke puhub kogu aeg," kiidab Tamming. "Pole siis imestada, et mõni seda paika paradiisiks kutsub ja USAs on kombeks Puerto Ricosse abielluma sõita. Imeks ei saa panna sedagi, et Bacardi üle ilma tuntud rummikeskus just Puerto Ricos asub - mida nii mõnusa kliimaga kohas ikka paremat teha kui päikesevarju all kokteili libistada."
Loomulikult viiakse Puerto Rico külalised vaatama saare lopsakat džunglit.
"Käisime meiegi vihmametsades ja see oli tore, aga et olen džunglit varem korduvalt näinud, mõtlesin selle ekskursiooni ajal rohkem sellele, kuidas turiste nööritakse," muigas Tamming. "40 inimesega buss, 45 dollarit nägu ... Odavam olnuks auto üürida."
Nüüd tahaks midagi erilist
Üks Valdur Tammingu unistus on must Aafrika, aga see pole päris täpne ega ainuke.
"Tahan midagi väga erilist, igatsen näha võimalikult erinevaid kultuuriruume," mõtiskles paadunud reisihuviline. "Arvan, et väga põnev oleks külastada näiteks Liibüat. Ja kui võimalik, läheksin Iraaki. Ning muidugi Brasiiliasse, mida igatsen näha juba ammu."