Astronoomid avastasid spiraalgalaktikas M101 väga kirka supernoova ehk oma elu lõppfaasi jõudnud tähe.
Astronoomid avastasid 21 miljoni valgusaasta kauguselt supernoova
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. september 2011, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlastel õnnestus supernoova jälile jõuda vaid paar tundi pärast seda, kui see oli plahvatanud, edastab AFP.
Supernoova leidis Las Cumbresi rahvusvahelise observatooriumi teadlasterühm 24. augustil.
Uus Ia tüüpi supernoova sai tähiseks PTF 11kly. Ia tüüpi supernoova tekib kaksiktähe süsteemis, milles on valge kääbus ja suurem täht. Suurema tähe aine neelatakse kääbuse poolt alla. Kui valgel kääbusel on piisavalt gaasi, siis muutub ta ebastabiilseks ja plahvatab.
Ia tüüpi supernoovade abil saab määrata objektide kaugust, kuna nende heledus on plahvatuse ajal väga võimas.
«Kuna selle jälile saadi nii algusfaasis, võib lisaks plahvatusele näha ka plahvatanud tähe osi. Tegemist on märkimisväärse avastusega,» sõnas supernoovat uuriva meeskonna juht Andy Howell.
Howelli sõnul ei olnud seda varem näha.
«Kui 23. augustil ei olnud meil supernoovast aimugi, siis järgmisel päeval järsku plahvatus. Eriti hea on see, et saime pilte teha vaid mõne tunni pärast plahvatust. Nii kui pilte nägin, sain aru, et tegemist on millegi erakordsega,» lisas astronoom.
PTF 11kly asub Maale lähemal kui ükski teine siiani avastatud supernoova. See supernoova asub Maast «vaid» 21 miljoni valgusaasta kaugusel.
Uurijate arvates on see supernoova kõige kirkam homme. Siis olevat see näha ka amatöörteleskoopide abil ning heal juhul ka palja silmaga.
Spiraalgalaktika M101 asub Suure Vankri tähtkujus. M101 on võrreldes meie Linnutee galaktikaga üsna suur. Selle läbimõõt on 170 000 valgusaastat ning on 70 protsenti suurem kui Linnutee.