Värsket plaati esitlev The Sun lõpetab aasta 5. detsembril

Esme Kassak
, eriprojektide toimetaja / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triikrauamehed The Sunist: Danel Pandre (bass, vasakult), Tarvo Valm (kitarr, vokaal), Tanel Padar (vokaal, kitarr), Tomi Rahula (klahvpillid) ja Borka (trummid) nautisid plaadikaane jaoks poseerimist ja tegid seda enda sõnul ühtse meeskonnana.
Triikrauamehed The Sunist: Danel Pandre (bass, vasakult), Tarvo Valm (kitarr, vokaal), Tanel Padar (vokaal, kitarr), Tomi Rahula (klahvpillid) ja Borka (trummid) nautisid plaadikaane jaoks poseerimist ja tegid seda enda sõnul ühtse meeskonnana. Foto: Aivo Kallas

Uhiuue albumi üllitanud The Suni hääl ja hing Tanel Padar ootab sel reedel toimuvale plaadiesitluskontserdile ka bändi vihkajaid. «Võib-olla on see viimane kord, kui saate mind vaadata,» intrigeerib Padar.


The Suni järjekorras kolmandal täispikal albumil on tunda küpsust nii muusikas kui selleski, kuis looming pakendatud. Praegusel netiajastul, kui ümbriseid võib niisama printerist välja lasta ja lugusid kuulatakse tihtipeale arvutist, ei saa siin lihtsalt allahindlust teha.



Kui hea tempoga, valdavalt rokilike paladega helikandja on heas mõttes ootuspärane, siis selle ümbris pakatab värskusest. Päikesesaadikud on kehastunud kord kirurgideks operatsioonisaalis, kord sõjameesteks metsas, kord aga vehitakse triikraudadega.



Mehed on fotosessiooni ilmselgelt nautinud ja seda nad ka kinnitavad. Pildistamine toimis hästi ka meeskonnatöö võtmes – on ju bändki tiim. «Meil oleks päeva lõpuks üht-teist ka Peep Vainule õpetada, kuidas panna meeskond ühtse rusikana tööle, või kuidas see populaarne väljend ongi,» muigab bassimängija ja mänedžer Danel Pandre.



Viimasele albumile on eelnenud hulga kontserte ja mitmesuguste projektidega seotud plaate. Selle aja jooksul on jõudnud muutuda ka bändi põhikoosseis.



Kui Borka vastutab juba mõnda aega rütmikorra eest, siis Tarvo Valm on bändiga liitunud alles sel aastal, nii et on saanud osaleda ka uue albumi loomingulises protsessis.



«Nende muusikaline orgaanilisus on nii suur, lihtsalt tulid ja hakkasid mängima. Mäletan hästi, kui Borka tuli esimest korda proovi. Mees lihtsalt istus trummide taha ja hakkas mängima. Valmiga samamoodi, haaras kõike väga lennult,» on Pandre rahul.



Multiinstrumentalist Valm on tuntud mitmest kollektiivist ja tema enda bändi Me, Myself & I plaat nägi alles kevadel ilmavalgust. Vokaalide rollid on bändis siiski paigas.



«Plaadil peab olema kõik nii hästi, et absoluutselt ükski asi ei sega, samuti laivis. See ei ole nagu eesmärk omaette, et me nüüd kahe lauljaga peaks hakkama bändi tegema. Mul oli see võimalus aastal 2001 olemas, aga ma loobusin,» puudutab Padar kunagist meelierutanud eurolaulu teemat.



Padari sõnul on Valm talle suureks toeks laval ja temast on palju tuge ka loomingulises mõttes, sest tal jagub uute lugude putitamiseks alati ideid.



Hoolimata The Suni võrdlemisi tihedast esinemisgraafikust leiab Padar aega ka muudeks muusikaprojektideks.



«Tihtipeale tean neid korraldajaid hästi ka isiklikul tasandil ja see tekitab raskusi «ei» ütlemisega. Üritan siiski valida ja teha neid asju, mis ka endale midagi pakuvad. Alati on tore teha koostööd näiteks sümfooniaorkestriga, mille puhul kogu muusikatunnetus on teistmoodi,» jutustab laulja.



Uuelt albumilt leiab juba kontsertidel kõlanud lood «Saatuslik naine», «Läbi öö», «See on see» ning singlina tuttava «Armetu naeru». Suurem osa lugusid on bändi enda kirjutatud. Tekstidega aitasid ka Aapo Ilves ja Heiti Kender.



Juba tuttava käekirjaga, valdavalt rokilikud lood koonduvad pealkirja «Unisex» alla, mis ootab kuulajaid sõltumata soost või vanusest. Pealkiri tekkis sellest, et bändimeeste sõnul on tänapäeval liialt paljud asjad hägustunud.



«Meiltki küsitakse sageli, mis muusikat me teeme. Raske on määratleda, on ta siis popmuusika, rokk või mis täpselt. Või kes on meie kuulaja? Ööklubis on ta üks ja suvetuuril kardinaalselt teine, võib öelda, et kuulaja on eesti rahvas. On väga palju neidki, kes kogu hingest vihkavad kogu seda värki ja see on ka täiesti normaalne,» filosofeerivad nad.



Fänne on bändil igas vanuses. Nii olevat Pandre sõnul ühe tuttava poeg lubanud väga hea laps olla, kui teda vaid 5. detsembri esitluskontserdile kaasa võetakse. «Meie piiranguid ei sea, kui vaid ise vastu peavad,» sõnab Pandre.



Nii nagu on bändi kuulajaskonnale austusavalduseks CD ja DVD pakett koos autogrammikaartide ja üllatuskingiga, on mõneti kingituseks esitluskontserdi soojendusesineja Cleaning Women, kes paelus The Suni oma etteastega paari aasta tagusel Rabarockil.



(Triik)raua-mehed ise pakuvad reedel nii uusi kui vanemaid lugusid Kultuurikatla põnevas interjööris vinge helivõimenduse ja uhke valgusemänguga. Traditsioonilist esitlus­tuuri neil plaanis ei ole, kuid 5. detsembri kontserdist soovib bänd teha oma selle aasta lõpu tähtsündmuse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles