Austraaliast leiti üle 3,4 miljardi aasta vanused bakterifossiilid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3,4 miljardi aasta vanused bakterifossiilid
3,4 miljardi aasta vanused bakterifossiilid Foto: SCANPIX

Teadlased avastasid Lääne-Austraaliast Pilbara regioonist fossiilid, mis nende sõnul on vanim tõend elust Maal.

Austraalia ja Briti teadlastemeeskonna sõnul on tegemist üle  3,4 miljardi aasta vanuste bakterifossiilidega, kirjutab news.com.au.

See leiti Port Headlandi lähedalt Strelley Pooles´ist. Nende fossiilide läbimõõt on kümme mikromeetrit.

Väävlipõhine bakterifossiil avastati eelajaloolistest liivakivimipaljanditest.

«Oleme bakterileiu vanuse suhtes üsna kindlad, kuna need kivimoodustised tekkisid kahe vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Selle tõttu saab nende bakterite vanust määrata paarikümne miljoni aastase täpsusega,» lausus Oxfordi ülikooli teadlane Martin Brasier.

Uurija sõnul olid bakterifossiilid ülihästi säilinud, näha oli isegi rakusarnased struktuurid.

«Nüüd on olemas tõend 3,4 miljardi aasta taguse elu kohta. See kinnitab, et sel ajal olid bakterid olemas ja seda hoolimata hapnikust,» lausus Brasier.

Ta lisas, et tänapäeval on sellised bakterid üsna levinud. Väävlibaktereid on maapinnas, kuumaveeallikates, hüdrotermaalšahtides – igal pool, kus on vähe hapnikku ning palju orgaanilist ainet,» lisas teadlane.

Lääne-Austraaliast leitud bakterifossiil läbis mitmed testid, mis näitasid, et tegemist on bioloogiliste jäätmete, mitte mineralisatsiooniprotsessi jäätmetega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles