Hannes Võrno: otsustasime, et tulgu mis tuleb, aga me jääme Eestisse
19. august 2011, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatejuht Hannes Võrno meenutab, mida sündmuseid 20 aastat tagasi talle tookord tähendasid.
«Augustis 1991 olin ma ERKI moetudengina Baltikas õppepraktikal. Kui Moskvas algas sõjaväeline riigipööre, läksin sellest teadmata hommikul vabrikusse nagu ikka. Baltikas oli aga juba uudis teada, vähemalt eksperimentaaltsehhis töö seisis ja kõik olid kõrvupidi transistorraadio kõrval. Selle oli keegi kaasa toonud, et patareidega raadiost uudiseid saada, kui elekter peaks ära võetama,» ütleb Võrno Postimehes.
«Mäletan, et õhtul istusime sõbraga tolleaegses ülipopulaarses kõrtsis Lucky Luke ning pidasime aru, mida teha, kui asjad päris hulluks lähevad. Otsustasime, et tulgu mis tuleb, jääme Eestisse, ja kui see on meie aeg ja koht kangelaseks saada, mingem ja kaitskem raadio- ja televisioonimaja.»
«Mäletan neid kaitsjate nägusid. Nende meeste nägudel oli kalk ja kuri pilk. Oli selgelt tunda, et nad olid seal vajadusel valmis oma elu ohverdama, ja see polnud silmakirjalik mäng. Pärast seda nägin sellise näoga mehi aastaid hiljem kaitseväe suurõppusel «Kevadtorm», kus nägin selliseid pilke juba tervel kompaniil, ning see oli vaimustav tunne. Oma riiki kaitsta on sama oluline kui seda tahta üles ehitada, ja siin on suhtumises tehtud väga suured sammud, mis teevad rõõmu.»