Tervise arengu instituut avaldas uuringu «HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas». Uuringust selgus, et pea kuuskümmend protsenti noortest arvavad, et sääsed levitavad HIV-nakkust.
Eesti teismelised: sääsed ei levitagi HIV-i?
Ligi viiendik 10–13-aastastest, üle neljakümne protsendi 14-15-aastastest ning enam kui pooled 16–18-aastased õpilased ütlevad, et nad teavad hästi, mis on HIV.
Kõigis vanusrühmades leidub vaid neljakümne protsendi ringis õpilasi, kes teavad, et sääsed HIV-nakkust ei levita.
Mida vanemad on kooliõpilased, seda vähem on nende seas väärarusaamu HIV-i võimaliku leviku kohta olmekontaktides. Kõige suurem osakaal noori usub, et nakatuda võib HIV-nakkuse kandjaga ühistest toidunõudest süües või sama tualetti kasutades.Välja arvutatud indikaatori kohaselt ei ole väärarusaamu 6% 10–13-, 24% 14–15- ning 42% 16–18-aastastest õpilastest. 19–24-aastaste seas on selliseid 54% ja 25–29-aastaste puhul 57%.
Koolinoored räägivad HIV-ist ning kondoomi või rasestumisvastaste vahendite kasutamisest kõige rohkem oma sõpradega. Pooled õpilased on HIV-ist rääkinud ka oma vanematega. Alla poole on vanematega rääkinud kondoomist või rasestumise vältimisest. Läbi küsitlusaastate on koolitundides 10–13-aastastele kõige enam räägitud narkootikumidega seotud teemadel ning kõige vähem kajastamist leiab HIV/AIDS-i ja kondoomi kasutamise teema.
Õpilastel, kellele on koolis HIV-ist põhjalikult räägitud, on paremad teadmised antud nakkuse levikuteedest. Ka tuttavatega nendest teemadest rääkimine on seotud koolinoorte parema teadmiste tasemega. Nii kooliõpilaste kui ka 19–29-aastaste noorte seas ilmneb, et nendel, kellel on korrektsed teadmised HIV-i tegelikest levikuteedest, on vähem väärarusaamu HIV-i võimalikust levikust olmekontaktides. Nakatunud inimestesse tolerantselt suhtuvatel noortel on vähem väärarusaamu ja paremad teadmised HIV-nakkuse levikuteedest.
Uuringut «HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas» on teostatud neljal korral: 2003., 2005., 2007. ja 2010. aastal. Andmekogumist viiakse läbi kahes elanikkonna grupis:10–18-aastased üldhariduskoolide õpilased ning 19–29-aastased täiskasvanud noored. 2010. aastal on andmeanalüüsis kasutatud 3 618 õpilase ning 1 348 19–29-aastase noore andmeid.