Ülehomsest liiguvad mööda Eestit teatetantsijad – seda küll traditsioonilise teatepulgata. Valgamaalaste osalemiskord saabub ööl vastu kolmapäeva, kui tantsuga läbitud 431 kilomeetrit.
Teatepulgata tantsijad ühendavad kaheksa päeva jooksul maakondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaale jõuab teatepulk ööl vastu kolmapäeva kell 0.31, mil see Võrumaalt Sangaste valda Sarapuule saabub. Edasi Viljandimaale antakse see kell 11.13 Põdrala vallas Rudina külas Valga- ja Viljandimaa piiril. Sarapuult liiguvad tantsijad Keeni, sealt Kuigatsisse, siis Greete motelli juurde, edasi Tõrva. Seejärel pööravad nad Helme ordulinnuse juurest Riidaja peale, jõudes lõpuks Rudinasse.
Traditsioonilist teatepulka tantsijatel pole. «Meie teatepulk on mälupulk, mille peale iga teatetantsus osalev kollektiiv jäädvustab iseenda traditsioonid ja kombed: videona, fotona või kuidas ise tahab,» selgitas idee autor Kalev Järvela. «Meil on ka kokkulepe Eesti Kirjandusmuuseumiga, et kõik see läheb arhiivi. See on teatepulk tulevikku.»
Tuhanded tantsijad
Suuremahuline tantsuprojekt «Teatetants 2011», mida korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, kestab ülehomsest järgmise pühapäevani. Selle käigus läbitakse lakkamatult tantsides ja musitseerides 1000 kilomeetrit Eesti maanteid. Praeguse seisuga võtab projektist osa umbes 6200 tantsijat.
Järvela ütles, et algselt oli mõttes väiksema seltskonnaga tantsida marsruudil Tallinn–
Tartu–Pärnu–Tallinn. «Eks ta hull mõte oli juba siis ka,» tõdes Järvela. «Moto on, et teatetants ühendab Eesti maakondi.»
Praeguseks on teatetants väiksemas mahus juba ka järele proovitud. «Ühe korra katsetasime kaks-kolm aastat tagasi Märjamaa rühmadega, pidasid vastu vahvalt. Võnnus korraldati eelmisel aastal teatetantsu,» tõi Järvela näiteks. «Kui Võnnus kohal käisin, oli seal tõeline eufooria, rahval rõõmu kuipalju. Tantsiti rohkemgi kui vaja.»
Tantsijaid saatev turvafirma meeskond hoiab neil silma peal kogu tee vältel, et ohtlikke olukordi ei tekiks. Saatemeeskonnale on mõeldud ka umbes 15minutilised hingetõmbepausid. Tants aga seisma ei jää. «Idee ongi selles, et tants ei katke,» märkis Järvela.
Tantsijaid saadab niinimetatud muusikaauto, mille taga tantsijad liiguvad. «Ehitatud on spetsiaalne lava,» lisas Järvela. «Kollektiivid, kellel on oma pillimees, saavad mängida mikrofoni – kui pole, tuleb muusika arvutist.»
Igas maakonnas on kuraator, kes rühmadega tegeleb. Valgamaal on see Eha Mandel, kelle andmetel on meie maakonnas registreerinud osalema 38 kollektiivi – kokku 513 tantsijat. Neli rühma kasutasid võimalust tulla tantsima väljaspoole kodumaakonda: kolm Rõngust ning üks Elvast.
Erinevad vahemaad
Kõik paarid sama pikka maad ei tantsi. Eakamad ja lapsed tantsivad vähem – umbes sada meetrit –, krapsakamad umbes 200 meetrit. Vahemaa, mida üks kollektiiv läbib, sõltub seega sellest, palju on rühmas paare.
Igal kollektiivil on oma kindel koht, kus tantsitakse, ja kellaaeg. Kogu rühm korraga ei tantsi, seda tehakse hoopis paarikaupa. Ühe rühma lõpetamisel alustab kohe järgmine.
«Soovin nendeks päevadeks, mis jäänud, jõudu ja jaksu harjutada,» lausus Mandel.
Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse tantsuga isegi Saare- ja Hiiumaale jõudes ning praamilgi tantsu vihtudes põhiliselt riigimaanteid.
Läbitav marsruut on Tallinna Raekoja plats – Lagedi–Aruküla–Albu–Tapa–Rakvere–Sonda–Kohtla-Järve–Jõhvi–Mustvee–Tartu–Uue-Antsla–Tõrva–Karksi-Nuia–Pärnu–Audru–Virtsu–Kuivastu–Angla–Triigi–Sõru–Emmaste–Suuremõisa–Heltermaa–Rohuküla–Haapsalu–Risti–Koluvere–Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.