Jeruusalemmast leiti 2000 aasta vanune mõõk

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000 aasta vanune mõõk
2000 aasta vanune mõõk Foto: SCANPIX

Iisraeli arheoloogid leidsid Jeruusalemmas asuvas iidses tunnelis tehtavatel väljakaevamistel 2000 aastata tagasi sinna jäetud asju – mõõga, õlilambid, keraamikat ja münte.

Nimetatud tunnel ehitati Rooma ajastul Jeruusalemma ühe peatänava alla, kirjutab foxnews.com.

Tänapäeval asub sellel kohal araablaste kvartal.

Tunneli ehitati vihmavee ärajuhtimiseks, kuid sinna sai ka end peita.

Rooma legionäärid surusid 70. aastal pKr Jeruusalemmas juutide ülestõusus maha ning oletatavalt peitsid sinna tunnelisse end mässajad.

Iisraeli antiigiameti esindaja esitles eile tunnelist leitud mõõka, mille pikkus on 60 sentimeetrit.

Arheoloogide sõnul kuulus see mõõk Rooma sõdurile, kes võis osaleda Jeruusalemma mässu mahasurumises.

«Leidsime tunnelist palju esemeid, mida saab seostada sinna peitu pugenud mässajatega – õlilambid, kööginõud, samuti mitmed isiklikud esemed,» selgitas arheoloog Eli Shukron.

Samast ajastut pärinevad leiud olid veel pronksist võti, mässajate vermitud mündid, millel seisab «Vabadus Zionile» ja kivile graveeritud menorah ehk kandelaaber.

Juutide põgenemist maa-alusesse tunnelisse kirjeldab ajaloolane Josephus Flavius, kes oli juutide ülestõusu üks juhte.

Viis aastat pärast Jeruusalemma ülestõusu ja põlengut kirjutas ajaloolane, et «mässajate viimane lootus oli tunnel».

Mässajad plaanisid oodata kuni Rooma sõjavägi lahkub ning siis linnast põgeneda.

«Kuid see jäi unistuseks, sest neil ei olnud määratud pääseda Jumala ega roomlaste eest,» kirjutas Jospehus Flavius.

Rooma legionäärid võtsid tunneli kohalt tänavasillutise üles ning leidsid mässulised põgenikud. Osa neist tappis end ise, osad tapeti kaaslaste poolt, kuid enamik oli lihtsalt surnuks nälginud.

Iisraeli ja Palestiina vahel on siiani nii poliitiline kui kultuuriline konflikt. Mõlemad pooled peavad Jeruusalemma vanalinna enda omaks. Kuid seal on kõrvuti elanud ja elavad nii kristlased, moslemid kui juudid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles