Kas Kirsti Timmer on ülbe?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlasi on lihtne ärritada, arvab Ilumaailm.ee kolumnist Kirst Timmer. Näiteks ülemöödunud nädalal püüdis ta oma arvamuslooga juhtida lapsevanemate tähelepanu meie liikluses väisavatele ohtudele. Kiituse asemel sai Kirsti aga hoopis ohjeldamatu sõimuvalingu osaliseks.
Möödunud nädalal üritasin ma oma arvamuslooga juhtida vanemate tähelepanu sellele, et nad ikka hoolsalt kodus lastele liiklusest räägiksid. Hoiataksid, et punase tulega ei tohi üle tee minna ka siis, kui täiskasvanud seda teevad.
Ja mis juhtus?! Lugesin huviga neid elu24.ee kommentaare, kus ma sellise sõimu osaliseks sain! Just kui oleks ma millegi eriti koledaga kedagi hirmutanud!
Teeme siis mõned asjad selgeks! Minu lood on minu arvamuslood, suuresti emotsionaalsed.
Seega, kui purjus joodiknaine 50 km/h sõitvale autole ette hüppab, ei ole minu esimene mõte-«tore proua, kuhu kiirustad?» Kui leidub mõni inimene, kes nii mõtleks, siis tervitan tema rahumeelset käitumist! Mul on teine temperament.
Lood, mida te siit loete, on tellimuslood. Mulle makstakse nende lugude kirjutamise eest, seega jahuda sellest, et mis õigusega ma siin sõnavõtte korraldan, on rumal. Mul on oma ajaga tõesti palju rohkem teha, kui niisama tasuta lehepinda täita.
Kõige rohkem ajas mind naerma ühe eriti «targa» inimese kommentaar: «Ise pargib invaliidi kohale ja nüüd räägib liiklusest!». Kullake, need on kaks väga erinevat asja.
Esiteks ei ole ma MITTE KUNAGI parkinud invaliidi kohale. Ma takistasin juurdepääsu ühele invakohale. Kaubanduskeskuses, kus on 24 invakohta ja kus sel hetkel ei olnud parkimas mitte ühtegi invaliidi, aga kõik kolm korrust olid puupüsti täis.
Ma ei teinud sellega midagi halba. Keegi ei saanud viga, keegi ei jäänud parkimiskohast ilma. Seega, ei ole see võrreldav selle inimese käitumisega, kes ranitsatega koolilaste ees punase tulega teele astub. See võib lõppeda õnnetusega.
Seda, et korraga sõidab parkimismajja 24 invaautot - isegi vennad Grimmid poleks sellisele ideele tulnud. Ja ka sellele invakohale oleks saanud parkida, lihtsalt invaliid oleks manööverdama pidanud. Mina tema kohal EI OLNUD!
Ei väidagi, et tegin õigesti ja tasusin karistusfirmale, kes end ise muuseas korraldavaks firmaks nimetab, ka viiesaja kroonise rahatrahvi, millel oli selgelt kirjas «takistas juurdepääsu invakohale».
Eile räägiti uudistes, et ikkagi saab järjest rohkem inimesi liikluses kannatada. Peale nende elu24.ee kommentaaride lugemist ma isegi ei imesta selle üle.
Mida me ootame inimestelt, kes hoiatusloost leiavad vaid ühe sõna «odavpood» ja see ongi kõik, mis sellest artiklist nendeni jõudis. Timmer on ülbe!
Mis liikluskultuuri loomisest siin rääkida, kui tullakse õigustama seda inimest, kes punase tulega autole lihtsalt ette astub? Liiklusrikkuja õigustuseks öeldakse:«Aga ma ei salli Timmerit!»
Tule taevas appi! Nii piiratult ei saa ju elada, raskeks läheb. Aga kui ei salli veel suurel hulgal tuntud inimesi... keeruline elu ikka mõnel.
Kui ma heast südamest räägin vanematele, kes võib-olla liiguvad ise ainult autoga töö ja kodu vahet, mis toimub reaalselt liikluses, kui nende võsukesed koolist tulevad, leidub ikka mõni, kes kirjutab kokkuvõtteks:«Ja kes sa selline oled?»
Tore, ma arvan, et see inimene teab väga hästi, kes ma selline olen. Vaevalt, et ta sellise kommentaari endale absoluutselt tundmatu inimese nime taha kirjutaks.
Kurb, et see inimene ise on ainult «see», kes iga tuntud inimesest kirjutatud loo kommentaaridesse sama lause lisab. Samas, kui see tema tühja elu sisukamaks teeb... andku minna.
Tegelikult tahtsin ma juhtida tähelepanu sellele, et enne, kui oma rumalat sõimu nende lugude alla loopida, proovige ikka pointile pihta saada. Ja kui ei ise ei saa, võib ju alati mõnelt sõbralt abi küsida. Läheks kommid ikka teemasse.