Priit Pullerits: kus peitub «Saladuste» saladus?
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
19. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuli Roosma «Saladused» esmaspäeviti kell 20.35 Kanal 2s
Kui Tuuli Roosma «Saladused» paljastavad eesti inimeste saladusi, siis mis võiks olla «Saladuste» saladus?
Avalik saladus on see, et Roosma «Saladused» on üks alahinnatumaid saateid Eestis. Võtame või võrdluse ajakirjaga Saladused, mis pakub samasuguseid dramaatilisi ja värvikaid lugusid tavaliste inimeste elust. Kui paberil ilmuval Saladustel on lugejaid pisut alla 30 000, siis teleekraanil jooksval «Saladustel» oli möödunud kuul vaatajaid seitse korda rohkem – 210 000.
Tõsi, ühelt poolt räägib selline mäekõrgune ülekaal telemeedia selgetest eelistest kirjasõna ees. Ent asjal on ka teine pool. See ilmneb, kui vaadata Roosma «Saladusi» võrdluses muude telesaadetega.
Oma 210 000 silmapaariga hõivas «Saladused» oktoobris telesaadete pingereas tubli viienda koha, eespool vaid «Tantsud tähtedega», «Võsareporter», «Õnne 13» ja «Selgeltnägijate tuleproov». Vahetult Roosma saate selja taha jäid rahvuslik-ajaloolise aplombiga «Tuulepealne maa» ja aastaid teleturgu valitsenud «Pealtnägija». «Saladustest» jäi maha isegi trükimeedias laia kõlapinda pälvinud «Tõehetk», ja seda tervelt 30 000 vaatajaga.
Tõsi, Roosma «Saladuste» vaatajate arv on nädalast nädalasse kõikunud – seda kuni 60 000 inimese jagu –, nagu on kõikunud sisult ja pingelt tema saateis näidatavad lood.
Nõrgim lüli on siiani tugeva möödaniku hõnguga lugu mehest (kus naispeaosalist mängis algse teatritava järgi mees), kes magatas kõiki küla naisi. Samas on Roosma ekraniseerinud ka õpetliku ivaga juhtumeid, mille peaks kohustuslikus korras sundima vaatama enamiku nüüdseid noori.
Nagu lugu noorest naisest, kes lasi endale külje alla ujuda kõva kutti mänginud mehel, kelle ainus soov oli ta korter tühjaks teha. Või lugu tüdrukuist, kes kippusid uljalt peole vanasse majja, kus samasuguse labraka käigus oli aastate eest vägistatud üks nende eakaaslane, kes seejärel tegi enesetapu.
Roosma lugudele võib ette heita, et need ei lõpe enamasti puändiga, nagu välismaistes seda laadi saadetes sageli tavaks. Aga just selles tema saadete tugevus seisnebki. Need ei kerki süžeega pilvedesse, vaid jäävad kahe jalaga maa peale. Vaatajad, nagu näha, oskavad seda hinnata.