Winny Puhh läks omavahel tülli, bändist lahkus liige
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õllesummeri pealaval esinev Winny Puhh teeb seda bändimeeste sõnul vähendatud koosseisuga. Pärast Rabarockil esinemist tekkis kollektiivis suur vastuseis ning üks liige oli sunnitud bändist praktiliselt välja astuma.
Winny Puhh peab hakkama saama ilme Rolandita ning ansambli koosseisu kuulub nüüd vaid viis liiget.
Elu24 uuris asja lähemalt.
Roland, mis juhtus, miks selline samm enne ülisuurt ülesastumist Õllesummeril?
See mis ikka juhtub, tegelikult oli seda pauku juba ammu oodata.
Palun täpsusta.
No vaadake, Rabarock-i live oli täielik läbikukkumine, eriti emotsionaalselt. Ma olin väga tõsiselt ette valmistanud, harjutanud lugusid ja siis kui välk selgest taevast teatas üks bändiliige, et teda ei huvita.
Mis siis täpsemalt ei huvita?
See ongi see lugu, tüüp lihtsalt keset proovi teatas et teda ei huvita ja kõik. Ma olin täielikus šokis- nii enne olulisi sündmusi teatada.. Issand jumal, keegi ei käitu ju nii, me siiski täiskasvanud inimesed.
Mulle tundub see mõttekäik veidi segane, äkki selgitaksite?
Nii see ongi, absoluutselt segane lugu. Aga eks aeg parandab haavad.
Kuid mismoodi teie eelnev live siis läbikukkumine oli?
Teate, kui lavale astusime ja kõik 12 000 inimest käed püsti seal keksisid siis mul läks süda pahaks. Ülejäänud bändiliikmed olid irvitavate nägudega ja jube sillas- no on mul ka asi.
No siis võiks ju arvata et inimesed olid rahul?
Vaadake, terve elu oleme ajanud õiget eesti asja ja underground olnud, nüüd siis järsku on kõigil laulud suus ja lava ees. See pole enam rock’n’roll, see on mainstream. Õige asi on underground. Ma palusin mitu korda teisi, ärme palun läheme sinna sohu esinema, paneme pillid kotti või esineme mõnes väikeses kohas. A kus sa sellega- tüübid on nii äratõusnud.
Kas siis pigem on viga teis endas, et selline tuntus jalad alt lõi?
Sooh? Kui palju te teate kuulsate bändide ajaloost? Nii kui tippu tõusid, kohe tulid naised, narkootikumid, tohututes kogustes alkoholi ja halvad lood. Ma olen ikka olnud selle poolt, et oleme underground ja ajame oma asja.
Taas pean ütlema, et üsna segane mõttekäik, teid ju peetakse ikkagi Lõuna-Eesti kultusbändiks.
No kas te nägite seda bändi riderit? Mida taheti? See on puhas egotrip. Ma võiks isegi nimetada nimesid, kes sellist jama tahavad saada.
Aga äkki tooksite välja?
(Tõsineb hetkeks, näha on, et mehel on klomp kurgus)Ah, pärast seda kisa veel vaja, tõsisemad fännid on juba meie ridadest lahkunud, tegin kohe järgmine päev uue projekti «Lihatügid» . Tänaseks on liitunud selle bändi fännide ridadega tuhanded inimesed.
Kogu see intervjuu on ausalt öeldes veider ja segane lugu, mis teil seal bändis siis üldse toimus?
See on ka omaette ooper. Pool bändi peab ennast geeniusteks ja muusikalisteks direktoriteks. Proovides iga mees tinistab omas nurgas ja kokkumäng täiesti puudub. Ma tõesti ei saa aru, kuidas selliste äratõusnud egomaniakkidega üldse olen viitsinud tegemist teha.
Mis rolli-pilli te ise bändis mängisite?
Hahaaahaa (homeeriline naer) - teate kogu see bänd on suur farss ja fassaad, mida inimesed näevad. Kõigepealt olin ma trummar, seejärel laulja/bassimees, hiljem ka kitarri mängisin ning vaskpille ja süntesaatorit. Selles bändis praktiliselt pole ühtegi originaalliiget. Keegi ju ei saa aru, mis nende maskide taga varjus. See ongi põhiline, nii ei saa keegi kunagi aru, kes on see inimene laval ja mis pilli ta mängib. Ma astusin ka iga live erinevas rollis üles. Kuna olen hea muunduja siis ka laulnud mitmeid kordi laulja rollis.
Aga viimased korrad, mida või keda te mängisite?
Vat ei ütle, üsna nõme lugu on ka see, et peale tülisid sunniti mind trummarite taga mängima, et šefid esireas ja ma parandasin taga kõike nende crapi samplerite ja süntesaatroite ja Cubase programmiga.
No aga kuidas muusika, kas see on ühislooming või kuidas seda niivõrd mitmekesise kollektiivi puhul sünnib?
Eks selle eest ma veel peksa võin saada, kuid pole midagi, rebime sellegi loori- kõik lood on varastatud. Paar pillimeest on kokku puutund lääne muusikutega ja nende plaatite nö B-poole lugusid alla tõmmanud. Need nüüd mugantatakse ja Voila-ongi uus «oma» lugu. Võtke või näiteks «Peegelpõrand» see on puhas rip-off «Meshuggah» nimelise kollektiivi 2003 aasta albumilt. Kõige lollim on see, et ise ma seda tegingi. Omalajal hängisin Rootsi deathi scene staaridega-no ikka Götebourgi tüüpidega ja sealt sai nii mõndagi kõrvataha pandud. Praegune laulja Korraldajaonu - ta on juba viies sama nimega mees, tema oli oma Los Angelese perioodil hea sõber System of A Downi tüüpidega- sealt ka lugu «Olevik». Mõlemad kitarristid peavad koos poodi ning neil päris hea ülevaade, mis maailmas toimub. Bassimees käis Soomes «Arthemesia» liikmetega hängimas ja tal nüüd palju varastatud käike. Trummarid Hispaania perioodil Red Hot Chili Peppersiga hängisid ja nüüd kõiki käike enda omade pähe mängivad. See on jube, fuih.
Kuidas edasi?
Minu jaoks on käik edasi, neile arengus tagasi. See crap mis laupäeval lauluväljakul tulema hakkab ei kannata mingisugust kriitikat. Muide, kas teadsite et sealt bändist oskab vaid üks inimene pilli mängida?
Kes siis?
Loomulikult mina, ülejäänud kamp ei tee C ega D vahet. Paluge neil midagi rahvuslikku mängida ja laluda! EI OSKA! See on piinlik, väga piinlik.