Hong Kongi ülikooli teadlane David Zhang ja tema meeskond uurisid kliimamuutuste ja sõdade vahelist seost, võttes aluseks faktid Hiina ajaloost.
Teadlased uurisid kliimamuutuste ja sõdade vahelist seost
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuli 2007, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hongkongi ülikooli uurija David Zhangi sõnul mõjutavad temperatuuride muutused otseselt põllumajandust ja taimekasvatust ning kutsuvad esile looduskatastroofe, kirjutab Le Monde
«Ökoloogiliste probleemide tingimustes võib sõjast saada ainus võimalus väheste olemasolevate ressursside ümberjagamiseks,» sõnas teadlane.
Zhangi juhtimisel uurimuse teinud teadlastegrupp võttis aluseks Hiina ajaloost pärinevad faktid. Nad uurisid Hiinas võimul olnud dünastiate märkmeid alates 880 e.kr. kuni aastani 1911, kus olid ära märgitud kõik sõjad, ikaldused ja talupoegade ülestõusud, mis võisid keisri trooni ohustada.
Uurijad leidsid ajaloost 889 konflikti, mis toimusid Ida-Hiinas ajavahemikul 1000 – 1911. Lisaks olid uurijate kasutuses ka mitmed märked ilmatikutingimuste kohta, mis põhinevad puude aastarõngaste analüüsil.
Uurijad jagasid kokkupõrked kümne aasta pikkuste perioodide skaalale ja võtsid vaatluse alla kaks piirkonda, Ida-Hiina lõuna- ja põhjaosa. Külmema kliimaga põhjaosas kasvatati eelkõige vilja, samas kui lõunapoolses osas on troopiline kliima ja seal kasvatatakse riisi.
«Lõunapoolsetel aladel oli rohkem ülestõuse ja sõdasid. See on korrelatsioonis uurimuse käigus paljastunud faktidega, et neil perioodidel olid piirkonnas erakordsed madalad temperatuurid,» nentisid uurijad.
Lisaks tõstsid uurijad esile fakti Mingi dünastia kukutamise kohta mandžude poolt ajal, mil Hiinas valitses niinimetatud «väike jääaeg». Külmaperioodidel maad tabanud põllumajanduskriisid olid põhjuseks, miks Ida-Hiina põhjaosa elanikud ja sõdurid lõunapoolseid piirkondi ründasid.
«Võrdlesime ajaloost teada fakte tänapäevase olukorraga. Uuringus käsitletud kriisid toimusid kliimakatastroofide perioodil, kuid praegusel hetkel on kliima soojenemine. Põhimõtteliselt on praegu peaaegu samasugune olukord. Soojenemine mõjutab eelkõige troopilisi alasid, kus põllumajandusmaad võivad kuivuse tõttu drastiliselt väheneda,» selgitasid teadlased.
Teadlaste sõnul ei pruugi arenenud ühiskondades põllumajandus suurde kriisi sattuda, kuid loodusvarade nagu vee, nafta ja toorainete vähenemise tõttu võib tulevikus veelgi enam relvakonflikte ette tulla.