Õisu mõis jätkab selgi suvel teatrilainel

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ugala näitleja Carita Vaikjärv mängib Õisu mõisas etenduvas suvelavastuses «Petmine» kunstigalerist Emmat, kes satub kirglikku armukolmnurka.
Ugala näitleja Carita Vaikjärv mängib Õisu mõisas etenduvas suvelavastuses «Petmine» kunstigalerist Emmat, kes satub kirglikku armukolmnurka. Foto: Tõnu Särki

Janek Vadi ja Andres Lepiku loomingulise koostöö vilju sai Õisu mõisas nautida juba mullu suvel, kui etendus närvekõditav lugu «Rööv». Seda saab vaadata tänavugi ning juulis tuuakse publiku ette veel teine Harold Pinteri näidend «Petmine».

Harold Pinteri 1978. aastal kirjutatud, paljuski autobiograafilise näidendi «Petmine» lavastab Andres Lepik. Ta ise kehastab Robertit, kelle naisesse Emmasse (Carita Vaikjärv) kiindub mehe parim sõber Jerry (Janek Vadi).

Tegevus algab armukolmnurga lõppmänguga ning vaatajal on võimalik jälgida kolme tegelase püüdlusi ja üleelamisi, liikudes üheksa aasta jooksul tagasi õhtusse, mil võib-olla süütu ja tahtmatu mäng hävitab igaveseks nende kolme elud.

Kust algab petmine

Andres Lepik tõdes, et lugu on üsna primitiivne ning nagu elus ikka, mõtlevad inimesed ise asju keeruliseks.

«Mida teha, kui sulle hakkab meeldima parima sõbra naine? Kui ikka hakkab meeldima ja põlved on nõrgad, mis siis saab? Kas keegi on süüdi, et sellised asjad juhtuvad? Ei ole ju, ja keegi selles loos tegelikult ei sigatse,» arutles lavastaja.

«Petmises» püütakse tabada, kust jookseb piir, mil algab reetmine, inimesed kaotavad oma emotsioonide üle kontrolli ja on võimelised väga julmaks mänguks, milles kaotajaid on kindlasti rohkem kui üks.

«Tegeleme siin loos selle loomaga, kelle nimi on üksindus. Me kõik oleme üksi ja tahame meeletult, et keegi meid armastaks. Aga mis teha siis, kui vahel on meie iha olla armastatud suurem kui oskus armastada. Ükskõik mis juhtub, me peame edasi elama,» rääkis Andres Lepik. «Nii kummaline, kui see ka pole: mida rohkem selle tükiga tegeleme, seda lustakam see tundub!»

Napi, täpse, vaimuka, terava ning eelkõige elulise dialoogiga näitab Harold Pinter tegelaste tegutsemismotiive, millest osa on neile endilegi teadmata ning mis võivad tunduda absurdsete, masohhistlike või isegi perverssetena. Samas õhkub loost seletamatut soojust: oskust andestada, leppida ja edasi minna.

Põnevad kooslused

Janek Vadi hinnangul on «Petmine» nagu eelmisel suvel etendunud «Rööv» heas mõttes psühholoogiline teater.

«Lugesin näitemänge ja otsisin midagi ilusat, õrna ja suvist, mida võiks mängida. Ma loodan, et see tükk puudutab,» sõnas Vadi.

«Mõtlesime, et kes ikka viitsib teist suve järjest ainult meid vahtida,» tögas Andres Lepik. «Võiks midagi ilusat ka olla ning kutsusime Carita Vaikjärve kampa. Pealegi ei ole ma temaga varem laval mänginud.»

Küsimuse peale, kuidas Õisu mõisas tegutsevat teatritruppi nimetada, muutus Andres Lepik üpris tõredaks. «Ma kogu aeg kaklen žanrite ja määratlustega. Kui loen kriitikast, et miski on postmodernistlikus või hüperrealistlikus võtmes, panen ajalehe käest ja tahaksin inimese peale karjuda. Meie ei määratle ennast. Mis sellest muutub, kui me paneme endale mingi nime? Teeme koostööd nii kaua, kuni oleme vastastikku huvitavad ja kõik! Teatritegemine on küll töö, aga seesuguse hobina on ta hoopis teistsugune,» selgitas ta.

Carita Vaikjärv leidis, et suveprojektis osalemine ei tähenda puhkuse ohverdamist, vaid see annab võimaluse teha koostööd sootuks teiste inimestega, kellega ehk muidu kokku ei puutukski.

«Suvel oled sa vaba neist kohustustest, mille seab repertuaar. Ma saan valida, kuidas 28 puhkusepäeva veedan, ja nii tekivadki need kooslused, mis tekivad,» põhjendas Vaikjärv. Vadi arvates on puhkuse ajal tehtud tööd omaette väärtuslikud.

Andres Lepiku hinnangul on suveprojektid sünergiarikkamad. «Siin Õisus on tore tööd teha: järv on lähedal, vahepeal saab ujumas käia, siis vaikselt edasi lugeda. Mõnus! Publik on ka teistsugune.»

«Rööv» tuleb uuesti

«Petmist» nagu «Röövigi» mujal peale Õisu mõisa saali mängida ei plaanita. Mõis koos saali, rõdu ja lummava pargiga mängib tegijate sõnul loos omamoodi rolli.

«Tükk sünnib enamasti kindlasse ruumi, juhul muidugi, kui ei ole mõeldud, et võtame ühe laua ja tooli ja hakkame tuuritama,» rääkis Carita Vaikjärv. «Tehakse küll väljasõite teistesse teatritesse, kuid mina soovitan etendust vaadata alati seal, kus see välja on tulnud.»

«Rööv» ärkab talvepuhkusest ja jõuab vaatajate ette üheksal õhtul alates 30. juunist. Selles Harold Pinteri ja Peter Shafferi näidendis arutlevad Janek Vadi ja Andres Lepiku kehastatavad tegelased au ja alanduse üle. Andres Lepiku lavastajakäe all sündinud lugu on valminud Shafferi näidendi «Nuuskur» ning kahe samanimelise filmi ainetel.

Ennast armastav, edev ja küüniline kirjanik Andrew Wyke (Andres Lepik) meelitab enda majja arveteklaarimisele oma naise armukese Milo Tindle’i (Janek Vadi). Wyke on edukas kriminaalromaanide autor, kes on kiindunud mängumaailma ja mängu, kuid tema õnnetuseks on mängur ka Tindle.

ETENDUSED
Õisu mõisa teatriõhtud juunis ja juulis
• «Röövi» saab vaadata 30. juunist 8. juulini kell 20.
• «Petmine» etendub 15., 16., 19., 20., 21., 22. ja 23. juulil kell 20.
Allikas: «Sakala»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles