Prantsuse insener Pascal Cotte skaneeris digitaalselt 16. sajandi kunstniku Leonardo da Vinci kuulsat maali «Mona Lisa».
Prantsuse insener lahkas «Mona Lisa» maali
Uuring paljastas, et kunstnik oli esialgu maalinud naisele ka kulmud ja ripsmed, kirjutab Yahoo news.
«Skaneering paljastas, et Mona Lisal olid esialgselt ka nähtavad kulmud ja ripsmed. Vasaku kulmukaare jäänus oli selgelt näha,» sõnas insener.
Cotte jätkas, et ta kasutas kuulsa maali uurimiseks ka infrapuna- ja ultraviolettkiirgust.
«Mida sügavamale maali alumistesse, originaalsetesse kihtidesse jõudsin, seda enam maal mulle paljastas. Leonardo da Vinci oli esialgu maalinud Firenze kaupmehenaise nii nagu see oli, ilma erilise salapärata. Puuduvad ripsmed ja kulmud ning salapärane naeratus on hilisem tulemus,» lausus kunstnik.
Cotte sõnul kulus tal «Mona Lisa» maali uurimiseks ja saadud info analüüsimiseks 3000 tundi.
«Lisaks on Leonardo da Vinci on muutnud ka maalil kujutatud naise vasaku käe kahe sõrme asendit, naise nägu oli esialgu ümaram ja naeratus laiem, naine hoidis kunagi ka rätikut käes, kuid tänaseks on see üle maalitud,» nentis uurija.
Cotte analüüsis ka maali värve.
«Aeg, ümbermaalimised ja restaureerimine on oma töö teinud. Esialgsed värvid erinesid tänapäeval nähtavatest kollastest, pruunidest ja rohekatest toonidest,» lisas Cotte.
Mees kasutas värvide uurimiseks digitaalkaamera abil tehtud fotosid. Sellel kaameral oli 13 erinevat värvifiltrit, mitte nagu tavalistel digikaameratel 3-4 filtrit.
Cotte sõnul paljastas see, et esialgselt oli Mona Lisa maalitud säravates puhastes toonides, milles domineerisid säravvalged ja sinised toonid.
Varem on Cotte tänapäevase tehnika abil analüüsinud Van Goghi, Bruegeli, Courbet` ja veel mitmete meistrite töid.
«Mona Lisa» ehk «La Gioconda» on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is.