5 uskumatut paika, kuhu inimestel sisenemine keelatud (2)

Kadi-Maarja Võsu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teravmägede seemnehoidla, 2016.
Teravmägede seemnehoidla, 2016. Foto: David Keyton / Scanpix

Tervet planeeti ei õnnestu mitte kellelgi lõplikult läbi uurida. Vahel on takistuseks aeg, siis jällegi karmid seadused, mis inimeste uudishimule kiire piduri panevad. Vaata, millised paigad oma silmaga nägemata jäävad.

Surtsey saar, Island.

See külastajatele keelatud saar ei eksisteerinud enne 1963. aastat. Saar tekkis pärast aastatepikkust vulkaanipurset, mis aegamisi maapinda tekitas. Surtsey'le sisenemine on rangelt keelatud, sest teadlased kasutavad seda looduse ja ökosüsteemi arengu jälgimiseks. Teadlased soovivad saada lisainfot, et paremini mõista kuidas loodus ilma inimese sekkumiseta toimib.

Mõned aastad tagasi hakkas saarel ootamatult kasvama tomatitaim. Põhjaliku uurimise tagajärjel selgus, et keegi oli siiski reegleid rikkunud ning saarele sisenenud ja end varjulises paigas kergendanud. Kasvama hakanud taim eemaldati koheselt, et mitte rikkuda looduse loomulikku kulgu.

Seda, mis seal salapärasel saarel tegelikult sünnib, ei saa ükski lihtsurelik oma silmaga näha.

Teravmägede seemnehoidla.

Maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel hoiustab üle 40 000 erinevast liigist seemnete. Hoidla põhiline funktsioon on erinevate liikide preserveerimine, seda ka puhuks, kui maailma peaks tagama ökoloogiline kriis. 

Kuigi Svalbard'i hoidla ümbruses liikumine pole otseselt rangelt keelatud, on mägisel, igikeltsaga kaetud alal liikumine äärmiselt raske. Hoidlasse sisenemine on lubatud vaid mõningatel teadlastel, kes läbivad selleks range kontrolli, et hoidla kliimat ja olustikku võimalikult vähe häirida.

Teravmägede seemnehoidla.
Teravmägede seemnehoidla. Foto: HEIKO JUNGE / Scanpix

Brasiilia ussisaar.

Ilha da Queimada Grande on suhteliselt väikse pindalaga saar Brasiilias. Lisaks üleüldiselt väga tihedale asustusele erinevat liiki roomajate poolt, on see koduks ka kriitiliselt ohustatud Bothrops insularis'ele. Madu on teadaolevalt kõige mürgisem roomaja. Tema mürk lausa sulatab inimnahka. Lisaks on saarel teada olevalt veel üle 4000 maailma kõige mürgisema roomaja.

Selleks, et säilitada ohustatud roomajate elukeskkonda ning, et inimesed nõnda ohtlikus paigas hukka ei saaks, on Brasiilia valitsus otsustanud saarele sisenemise keelata.

Dulce Baas

Dulce Baas New Mexico's, mitte kaugel Colorado piirist, on väidetavalt hiigelsuur maa-alune rajatis, kus teostatakse uskumatuid eksperimente ja arendatakse väga kõrgel tasemel tehnoloogiaid. Mitmete teooriate kohaselt hoitakse baasis inimeste ja loomade ning inimeste ja tulnukate hübriide. Paljud uuringud väidavad, et baasi selline funktsioon võib olla ka pelgalt müüt. See  paik on nii kiivalt varjatud ja turvatud, ei saa keegi kindlalt väita, et selliste eesmärkidega rajatis üldse eksisteerib või ei eksisteeri. Fakt on see, et umbes 2600 inimesega linnake on äärmiselt karmilt turvatud ning kontrollitud ning võõrastel sisenemine ja omavoliline ringi uurimine keelatud.

Coca-Cola hoidla

Coca-Cola retsept on olnud intrigeeriv juba aastast 1891. Firma looja Asa Candler muutis retsepti saladuse kavalalt turunduse-ja intellektuaalse omandi kaitsmisstrateegiaks. Kuigi aegade jooksul on avalikuks tulnud mitmeid retsepte, mis kõik väidavad olevat originaal, jääb firma endale kindlaks, et tõeline retsept on hoidlas kindlalt hoiu taga. Ligipääs on lubatud vaid üksikutele, rangelt kontrollitutele ja senini anonüümsetele töötajatele. Hoidla asub Coca-Cola muuseumis Atlantas, kus retsept on olnud alates 2011. aastast.

Coca-Cola pudelid.
Coca-Cola pudelid. Foto: Jewel Samad / Scanpix
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles