Anna-Maria Galojan: kohus mind ei murra
20. mai 2011, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anna-Maria Galojan (29), kes mõisteti kuu alguses kohtus süüdi võõra raha omastamises ja määrati talle viiekuune reaalne vanglakaristus.
«Kõige rohke kardan kaotada oma inimlikkust, muutuda kibestunult väiklaseks ja kurjaks. Tahan ikka olla ja jääda selleks samaks Anna-Mariaks. Inimest ei murra kohus. Inimese murrab see, kui ta keelab enesele elamise ja mõistab end ise teadmatusele, ooterežiimile,» vastas Anna-Maria Galojan ajakirja Naised küsimusele, mis juhtub, kui reaalne karistus jõustub.
«Toetun oma raskustes selliste isiksuste näidetele nagu Winston Churchill, Nelson Mandela ja Julia Tõmošenko. Ja samuti meie oma Lagle Pareki raskustele ja tõusule, kellest sai poliitvangist siseminister ja kellele ulatas inimene, kes teda sisuliselt vanglasse saatis, aastaid hiljem Eesti kodaniku tiitli. Kui nemad suutsid endaks jääda ning varasemast edukamana edasi minna, suudan ka mina,» vastas Galojan, kuidas ta hakkab vanglas oma päevi veetma.
Miks meie «vaba ja demokraatlik» meedia on rangelt ühepoolne? Miks võetakse liistule iga minu väiksemgi seadusrikkumine, aga samas ei huvita kedagi fakt, et minu üle mõistab kohut varem distsiplinaarkorras karistatud kohtunik?» pahandas Galojan inimsese peale, kellest tema süüdimõistmine otseselt sõltus, viidates kohtuniku kunagisele suhteliselt tühisele haldusrikkumisele – purjuspäi ärplemisele vabal ajal.