Neandertallaste jäänuste geneetiline uuring lubab oletada, et neil inimeste esivanematel oli tänapäevainimestega sarnane keelekasutus.
Neandertallastel võis olla tänapäevainimesega sarnane keelekasutus
Neandertallased on tänapäevainimeste lähimad väljasurnud esivanemad. Siiani on paljud teadlased kahelnud, kas neandertallastel oli artikuleeritud kõne ning arvavad, et nad kasutasid suhtlemiseks ainult häälitsusi, kirjutab Yahoo news.
Selle uurimiseks tegid teadlased Hispaaniast ühest koopast leitud neandertallastejäänustele DNA-testi. Testis keskenduti geenile FOXP2, mille puhul on kindlaks tehtud, et see mängib inimeste keeleoskuse ja kõne arengus tähtsat rolli.
Inimestel, kelle on selle geeni puhul täheldatud ebanormaalsusi, on kõne ja keelega probleeme.
FOXP2 geeniga sarnaseid geene on leitud ka loomariigi esindajatelt, alates kaladest ja alligaatoritest kuni laululindudeni.
Inimeste FOXP2 geen erineb šimpanside FOXP2 geenist ainult kahe aminohappe, mis on valkude ehitusmaterjal, võrra.
Varasem uuring näitas, et tänapäevainimese kõnegeen FOXP2 tekkis vähem kui 200 000 aastat tagasi.Neandertallased ja tänapäeva inimeste eellased lahknesid umbes 300 000 aastat tagasi.
Värske uurimus näitas aga, et neandertallaste FOXP2 geen on identne tänapäeva inimeste FOXP2 geeniga.
Teadlased spekuleerivad, et need kaks liiki võisid mingi ajavahemiku jooksul seguneda ja ühiseid järglasi saada ning ka see omakorda võis keelgeeni mõjutada.
«Kuna tänapäevainimeste ja neandertallaste FOXP2 geen kattub, siis lubab see oletada, et neandertallased rääkisid nagu meie räägime, mitte ei kasutanud ainult häälitsusi,» nentis Saksamaa Max Plancki instituudi evolutsiooniantropoloog Johannes Krause.
Krause lisas, et keelt ja kõne mõjutavad mitmed geenid ning kui tulevikus leitakse veel selliseid, siis uuritakse kindlasti veel ka neandertallasi.