Juba pikemat aega käib erinevates foorumites vaidlus, et mis on 6÷2(1+2) vastuseks. Tartu Miina Härma gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Tiiu Sasi ütles, et aktiivne arutelu ülesande lahenduse üle on tänuväärne.
Matemaatikaõpetaja: see ülesanne on olnud ikka probleemiks õpilastele
18. mai 2011, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas poleemika selle ülesande lahenduse üle näitab seda, et tänapäeva inimesed oskavad matemaatikat halvemini?
Ma nii ei arvaks. See ülesanne on olnud ikka probleemiks õpilastele. Kui nad on selle reegli ka selgeks saanud ja mõistnud, siis eksivad nad ikka. Ilmselt mängib rolli ka inimpsühholoogia (2-ga korrutada lihtsam kui jagada; ongi inimesi, kellele on matemaatiline loogika pisut ülejõukäiv) ja hajameelsus ning reeglid ununevadki.
Kuid praeguses foorumiarutelus on palju inimesi, kes teadsid, kuidas tuleb teha ja selgitasid seda ka teistele. Mulle tundub, et siiski suurem osa oskas seda ülesannet lahendada.
Muidugi on halvenenud peastarvutamisoskus. Tehnilised abivahendid on võtnud ära vajaduse selle oskuse arendamiseks. Tänapäeva lapsed on üle külvatud igasuguse infoga ja neil ei ole seetõttu nii palju aega süvenemiseks, seetõttu on ka nende teadmised tihti pealiskaudsemad.
Koolimatemaatika tundide arv on vähenenud iga uue õppekava vastuvõtmisel, kuna õppeainete hulk koolis on suurenenud. Matemaatikatundides aga on seetõttu vähem aega seoste loomiseks ja kordamiseks.
Ka on varakapitalism toonud kaasa tendentsi, et kõike tahtetakse kätte saada kiiresti ja suurema vaevata, kuid mõtlemise arendamisel ja õppimisel see alati ei kehti. Õnneks õpib inimene kogu elu.