Veber loopis suurhallis inimesi kotletiga

Jürgen Veber näitas laupäeval oma trikitegija oskusi Saku Suurhallis. Foto: Egert Kamenik/Naisteleht

Kiljudes jooksid poolpaljad naised välja kaubamaja naisteosakonna riietuskabiinidest, kuhu trikimeister Jürgen Veber oli võlunud noormehe koos Kanal 2 stuudiost laenatud filmikaameraga. Noormehe viis minema politsei ja kuuldavasti süüdistatakse teda avaliku korra rikkumises.

Must maagia ja selle täielik paljastamine – või paljastamise võimatus – on selle maailma ratsionaalsusest tüdinud inimesi painanud juba palju varasemast ajast, kui Bulgakov oma kuulsa romaani kirja pani, kust ka selle lause algus laenatud on ja kus samuti mustkunstietendus kiljuvate pool­alasti naistega lõppes.

Raha ei sadanud

Kui viimased välja arvata, siis nii dramaatiliseks kui Wolandi musta maagia etteaste «Meistris ja Margaritas» trikimehe Jürgen Veberi etteaste laupäeval Saku Suurhallis siiski ei läinud.

Kellegi pead otsast ei rebitud, raha taevast ei sadanud ja «täielikku paljastamist» koos prominentsete saalisviibijate piinlike salasuhete avalikuks kiskumisega ei toimunud samuti. Aga Veberil on kahtlemata olemas see miski, mis vaatajaid temasse heatahtlikult suhtuma paneb ja millele ta ilmselt lõppkokkuvõttes võibki edu eest tänulik olla. Lisaks trikioskusele muidugi.

Kui püüda lühidalt pea kahe tunni jooksul toimunut kokku võtta, siis peaks puudutama kolme erinevat osa, mis etenduse moodustasid. Esiteks juba nimetatud trikioskus, mis tähendab hästi läbi mõeldud ja tehniliselt hästi sooritatud silmamoondusi, mis teevad just seda, mida trikid tegema peavad – jätma vaatajatele mulje, et võimatu on võimalik.

Ühe erandiga, mis just sedasama kaubamajja võlutud kaameramehe trikki puudutab, ei olnud ka suhteliselt lähedalt võimalik aru saada, kuidas illusiooni loomine käib. Samas aga lisasid võltsebaõnnestumised, kus silmamoondus nagu kogemata justkui paljastatakse, kogu etendusele huumorit.
Tõsi, vastupidi ootustele vähemalt õhtusel etendusel kedagi publikust ära ei kaotatud, kuid tühja sellest. Eesti elanikkond kahaneb ka trikimeistri sekkumiseta kiiresti.

Teine oluline komponent on kogu etenduseterviku läbimõeldus. Kindla peale töötavate elementide – lapsepõlvemälestuste nostalgiahetked, lapsed, loomad, ilusad naised, oht – üsna oskuslik kasutamine, nende hea kombineeritus ja etenduse tempokus ei lasknud vaatajaid lõa otsast. Ehk jäi mõni lõik, kus publikuga palju suhtlemist, veidi venima ja terviku huvides oleks ehk Uku Suviste võinud piirduda ühe lauluga – aga need on siiski pisiasjad.

Huumoriga pikitud

Kolmas komponent on mõistagi trikimeistri isik, kellel on võime end vaatajatele omaseks teha. Selle juurde kuulub muidugi huumor, mis mitte üksnes publiku, vaid ennekõike trikimehe enda pihta käis, ja mis vahel ka üsna vaimukas oli.

Neist kolmest osast – trikkidest, etenduse ülesehitusest ja trikimeistri isikust – on ilmselt olulisim see viimane. Tegemist on pettusega, ja end lollitada lastakse vaid sümpaatsel inimesel. Seega on vaatajatepoolne heatahtlikkus trikimehe trumpäss.

Vaatajate hulgast abiliste valimiseks neile hamburgerit lennutades ennustas Jürgen Veber, et pühapäevases lehes ilmub lugu pealkirjaga «Jürgen Veber loopis Saku Suurhallis inimesi kotletiga».

Pühapäeval Eestis lehed paraku ei ilmu. Mis aga sellenimelise loo ilmumisse puutub, siis siin see on.