Saksa näitlejannad keeldusid mängimast DDRi kunagist «esileedit», lapsepiinajast Margot Honeckeri (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. oktoober 2017, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/06/7179289t1h7cd5.jpg)
Saksamaal valmis komöödiafilm «Willkommen bei den Honeckers» (Tere tulemast Honeckeride juurde), mis räägib Ida-Saksa endisest juhist Erich Honeckerist ja ta naisest Margotist, kes oli oma mehest julmem ja diktaatorlikum.
Filmis kohtub noor ajakirjanik Erich Honekeri ja ta naisega nende elu lõpuperioodil Tšiilis.
Saksa meedia teatel otsisid filmitegijad Margot Honeckeri mängima mõnda Ida-Saksamaalt pärit näitlejannat, kuid kõik kellele rolli pakuti, keeldusid.
/nginx/o/2017/10/06/7179283t1h4074.jpg)
Lõpuks leiti Lääne-Saksamaal sündinud Johanna Gastdorf, kes oli nõus Margot Honeckeri kehastama.
/nginx/o/2017/10/06/7179439t1hf15a.jpg)
«Saan aru, miks mu kolleegid sellest keeldusid. Kõik, kes kannatasid Margot Honeckeri diktaatorliku suhtumise ja julmuste all, ei soovi edasi anda ta elu lõpuetappi,» sõnas Gastdorf.
Ida-Saksamaa kõige vihatumaks naiseks peetud Margot Honecker oli 26 aastat DDRi julm haridusminister. Juukseid templivärviga lillaks tooninud naine sai seljataga hüüdnime Lilla nõid.
/nginx/o/2017/10/06/7179289t1h7cd5.jpg)
Oma diktaatorlikust abikaasast Erick Honeckerist jumemaks peetud Margot Honecker kehtestas Ida-Saksa koolides ja teistes lasteasutustes üsna spartaliku korra.
Margot Honeckeri arvates olid kõik lapsed riigi omand ja neid tuli kasvatada vastavalt sellele. Lastele õpetati juba lasteaias, et neil tuleb oma riiki kaitsta lääne imperialistide eest, vajadusel isegi relvaga. Koolides olid sõjalise õpetuse tunnid, kehalise kasvatuse tundides oli põhirõhk kehalistel tegevustel, mis aitasid sõjaolukorras toime tulla.
Margot Honeckeri tuntakse veel sellest, et ta kandis käekotis alati püstolit kaasas, kuna kartis, et mõni lääne agent teda ründab.
/nginx/o/2017/10/06/7179287t1hfe03.jpg)
Margot Honecker surus läbi seaduse, et neilt vanematelt, kes üritasid Ida-Saksamaalt läände põgeneda, tuleb lapsed ära võtta ja anda peredele, kes on tõelised kommunistid.
Ta rajas Torgausse kasvatusmaja, kuhu suleti «rasked» lapsed, kes elasid sõna otseses mõttes vanglasarnastes oludes, kus neid piinati ja näljutati. Torgau barakilaagrit kutsuti «Margoti koonduslaagriks».
Mitmed margot Honeckeri intervjuud näitavad, et ta uskus sotsialistlikku süsteemi kuni oma surmani 2016. aastal.
/nginx/o/2017/10/06/7179291t1h820f.jpg)
2009. aastal tähistas Margot Honecker Tšiilis Santiagos, kus ta siis elas, DDRi 60. aastapäeva. Margot Honecker sõnas 2012. aastal antud intervjuus, et ta DDR oleks pidanud edasi kestma, sest vaid selline riigikord on õige.
«Nii mina, minu mees kui teised DDRi juhid imestasid, miks nii paljud idasakslased üritasid läände põgeneda. Me elasime paradiisis, aga nad ei saanud aru. Paljud neist lollidest inimestest kaotasid elu,» sõnas proua Honecker siis.
/nginx/o/2017/10/06/7179285t1h15e0.jpg)
Margot Honecker sõnas siis, et ühtse Saksamaa poolt talle määratud 1500 euro suurune pension ei ole piisav, vaid endise esileedina peab ta saama märgatavalt suuremat pensionit.
Kui Berliini müür novembris 1989 langes, põgenesid Honeckerid Moskva kaudu Tšiilisse. Nad ostsid seal tõelise tsitadelli, kuna kartsid, et lääne agendid tulevad neid tapma.
Ühendatud Saksamaal anti endine kommunistlik juht Erick Honecker seljataga kohtu alla, kuid kohus lõpetati, kuna eksjuht haigestus vähki. Ta suri 29. mail 1994 Santiagos.
Margot Honecker elas oma mehest kauem ja suri 6. mail 2016 Santiagos.
Saksa Demokraatlik Vabariik (saksa keeles Deutsche Demokratische Republik - DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist, Lääne-Berliin, Saksa DV-sse ei kuulunud.
Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949 ja kadus ajalukku 3. oktoobril 1990.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.