/nginx/o/2017/10/03/7169925t1h807f.jpg)
1989. aastal külastas Eesti NSVd hard rock ansambel Charizma Rootsist, pisikesest Oskarshamni linnast. Keegi polnud neist midagi kuulnud, kuid siin said nad päevapealt kõige armastatumaks bändiks. Seda suuresti põhjusel, et nad kirjutasid hiti «Join Hands», mis rääkis Eesti ja Rootsi sõprusest. See oli esimene märk, et välisriikidest tuleb tuge, kui soovime iseseisvuda. «Radar» uuris, mis on saanud Charizma meestest.
«Radar» saatis augusti keskpaigas Charizma kitarristile Göran Nikolaussonile e-maili, sooviga teha neist lugu. Kuu hiljem oligi saatetiim pisikeses Växjö linnas Rootsis, kus Göran õpetab Linnausi Ülikoolis muusikat. Göran tunnistas, et tudengitele ta oma muusikukarjäärist ei räägi: «See juhtus nii kaua aega tagasi, et ei. Kui nad küsivad, siis jah, aga ma ei kekuta, et mängisin Charizmas.»
«Kui te võtsite minuga nüüd, 27 aastat hiljem ühendust, siis ma ei uskunud, et te meid isegi mäletate enam. Ma tean, et Charizma oli aastatel 1989-1991 Eestis suur bänd, aga oli üllatav, et oleme tänaseni meeles. Ma olen šokis,» imestas Göran «Radari» loo üle.
Kolm venda lõid Charizma juba 1981. aastal. Nende stiiliks oli hard rock. Vahetult enne, kui nad jõudsid 1989. aastal Eestisse, tuuritasid nad koguni Los Angeleses, mis oli totaalne rocki-meka! Nad mängisid koos Van Haleni, Faith No More'i ja teiste suurnimedega enne, kui nad tegid Eestis ajalugu ja palju enne seda, kui nende tähelend kurvalt kustus.
Eestisuunaline tegevus sai alguse sellest, et poiste kodulinn Oskarshamn ja Pärnu sõlmisid 1989. aastal sõpruslinnaleppe. «Meid kutsuti esinema Pärnusse. Üks Oskarshamni ajakirjanik Hakan Isefjord, kes külastas koos linnapeaga Pärnut, ütles meile, et peaksime minema Pärnusse esinema.»
/nginx/o/2017/10/03/7168223t1hf05a.jpg)
Kontserdi toimumiseks oli nõukogude süsteemis vaja küllakutset. Selle vormistas ja saatis toonane Eesti tegijaim meelelahutusmänedžer Margus Turu. On hämmastav, aga Göranil on see küllakutse alles.
«Kui tulime Eestisse, siis me ei teadnud, kui tähtis mees on Margus Turu. Arvasime, et mängime siin väikestes klubides, aga siis viidi meid mingisse kohta nimega Linnahall. Mõtlesime, et ilmselt on see mingi väike klubi. Aga siis nägime, et see on suur amfiteater. Vau! Uurisime, miks meil on vaja sellist suurt lava - keegi ei tea meid ju? Turu vastas, et saal on peaaegu väljamüüdud. Ta oli meie plaadi viinud telesse ja raadiosse ja kõik teavad, mis bänd on Charizma,» meenutas Göran.
Nii tegigi Margus Turu ainuisikuliselt Charizma Eestis tuntud bändiks. Kuid ei piisanud ainult kolmest nägusast vennast. Vaja oli ka mingit tunnuslaulu - hitti. Mängu tuleb poiste sõber Hakan Isefjord, kes ütles, et nad peaks kirjutama loo Rootsi ja Eesti rahvaste sõprusest. Nii sündiski lugu «Join Hands».
Charizma liikmed tunnistasid, et «Join Hands» neile alguses ei meeldinudki ja seda polnud kavas kontserdil mängida, sest nad polnud rahul loo iseloomuga. Eesti korraldajad aga nõudsid loo mängimist.
«Meil tekkis võimalus salvestada «Join Hands», aga me ei tahtnud, sest me polnud ballaadiansambel, vaid hard rock punt,» rääkis Göran. «Eriti ei meeldinud see lugu mu vendadele. Lugu tundus nagu mingi Eurovisioonil osalev lugu ja ei olnud meie moodi. Naljakas muidugi see, et hiljem oleme me kaks korda Eurovisiooni eelvoorudes osalenud. 2004. aastal Eestis ja 2007. aastal Poolas.»
«Siis otsustasime, et olgu, salvestame loo ikkagi nii, nagu planeeritud, sest inimeste vastuvõtt oli «Join Handsile» nii eriline ja selle vastu ei saa,» kirjeldas Göran seda, kui nad esimest korda hitti Eestis esitasid. Inimesed polnud seda mitte kunagi kuulnud, bänd oli seda vaid ühe korra koos harjutanud ja ometi, kui nad loo lõpuni jõudsid ja mängimise lõpetasid, laulis rahvas edasi. «See oli eriline tunne,» kinnitasid kõik Charizma liikmed.
Görani vennad Janne ja Bosse töötavad ühes majas. Janne, ametilt trummar, on Oskarshamni kultuurimaja tehnikaboss. Tema kabinetis on muidugi kõik seotud trummidega. Basskitarristist vend Bosse on Oskarshamni noorte talentide manager. Ta teeb tööd noorte muusikutega ja otsib neile väljundit suures muusikatööstuses.
Enne Eestisse jõudmist esines Charizma Ameerikas. Neile pakuti seal ka plaadistuslepingut. Ometi ei saanud nad maailmakuulsaks. Sellel on väga huvitav põhjus. «Peamine põhjus, miks me polnud maailmanimi, oli see, et olime kristlik bänd. Väga keeruline oli ansamblil, kes ei laula armastusest ja seksist, vaid Jeesusest ja Jumalast, saada eetriaega,» seletas Göran.
/nginx/o/2017/10/03/7168135t1h1ecd.jpg)
Võiks arvata, et Charizmal on lisaks mälestustele taskutes ka kena kopikas autoritasusid «Join Handsi» eest, aga ei. «Me pole kunagi selle laulu eest saanud mitte midagi,» kinnitas Göran.
Lisaks sellele on üllatav fakt, et kuigi ainuüksi Charizma viimasel, kolmandal Eesti tuuril, käis neid kuulamas 45 000 inimest, ei saanud nad selle eest mingit tasu. «Me ei olnud Eestis selleks, et raha teenida,» kõlas kurb ja kummitamajääv vastus.