Kuidas suhtub Artjom iseenda vaatamisse televiisorist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Superstaariks pürgija Artjom Savitski vastas Elu24 staarisaate ja isiklikumat laadi küsimustele.
Kui vanalt sa laulmisega tegelema hakkasid?
Mu muusikateekond algas 1999. aastal, kui astusin Tallinna 21. Kooli muusikaklassi. Lisaks sellele võttis Lydia Rahula mind laulma Tallinna Poistekoori, mille eest olen ma siiralt tänulik.
Mille järgi endale lugusid valid - kas esitad enda lemmikuid või mõtled rohkem, mis televaatajale või kohtunikele meeldida võiks?
Eks ma püüan kuulata kohtunike, sõprade ja teiste inimeste soovitusi. Kuid kindlasti peab lugu mulle meeldima ning südame vahele pugema.
Mis tunne on televiisoris olla?
Esimest korda ennast telekast vaadata oli veidi võõras, kuid nüüd olen sellega harjunud ja kasutan visuaalset pilti oma vigade parandamiseks.
Kellega praegu saatest kõige paremini läbi saad?
Ma ausalt ei oska kedagi eraldi välja tuua. Kõik on omamoodi erilised ning kõigiga on kerge ja huvitav suhelda. Meil on superlahe seltskond.
Mis sa teeksid kui sa võidaksid superstaari saate?
Kõigepealt oleks ma väga õnnelik ning tähistaks võitu. Pärast seda hakkaksin plaadi jaoks uut materjali kirjutama.
Kas plaanid lõpuks rock-laule laulma hakata?
Vaata sel pühapäeval kindlasti saadet! Esitusele tuleb Tanel Padar & The Sun’i «Kuu on päike».
Kui õnnelik oled selle üle, et väga paljud Su koolist sinu poolt hääletavad ja sind toetavad?
21. Kool oli minu elu osa 12 aastat ning ma olen väga liigutatud, et kogu meie suur 21. Kooli perekond toetab mind ning muretseb minu pärast. Koolivennad ja kooliõed – suur-suur kummardus teie ees. Siirad tänud ka õpetajatele, kes pole kunagi usku minusse kaotanud.
Millal sinu bänd alguse sai ja kui saate võidad, kas siis bänd jääb alles?
Kui ma bändi tegema hakkasin, olin 14-aastane. Alguses tegime soft-rocki ja järk-järgult läks stiil aina karmimaks. 2008. aastal muutsime bändi nime Noisebleed’iks ning hakkasime asja tõsisemalt võtma.
Kui peaksin isegi võitma, püüan Noisebleed’i ikka edasi teha.
Kes Noisebleedi lugudele sõnu kirjutab? Kas ja mis loole ise oled sõnu kirjutanud?
Enamuse muusikast ja eesti keelsetest sõnadest olen kirjutanud ise, inglise keelset lüürikat kirjutan tavaliselt kitarristi ja parima sõbra Kristjaniga. Näiteks «Mis ootab ees» ja «Sa ei tea» on mõlemad minu lapsed.
Mis on su hobid ehk mida sa vabal ajal teed?
Ei oska midagi originaalset vastata, sest mu ainuke hobi on muusika. Teen lugusid, laulan, kütan laval bändiga ja naudin rock’n’roll’i.
Mida sa arvad Justin Bieberist ja kas loodad saada sama kuulsaks kui tema?
Ma isiklikult sellist mussi ei kuula, kuid tunnustan Bieberit väga. Nii noorelt saata nii palju võimsaid asju korda õnnestub vähestel. Tema story meenutab veidike Michael Jacksoni oma, kes oli samuti juba väiksest peale kuulus ning hiljem pälvis pop-kuninga tiitli. Ma arvan, et Bieberi kuulsusemahust ei ütle keegi ära, kuulsuse kvaliteet annab võib-olla soovida.