Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pildid ja video: Nagasaki tuumapommiplahvatuse sümboliks saanud mees suri 88-aastasena vähki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

USA viskas Jaapani  linnale Nagasakile 9. augustil 1945. aastal tuumapommi, selle rünnaku sümboliks sai 16-aastane postiljon Sumiteru Taniguchi, kelle selg ja käed said raskelt vigastada.

Jaapani meedia teatel suri tuumarelvade vastase aktivistina tuntuks saanud Taniguchi eile 88-aastasena vähihaiguse tagajärjel.

Sumiteru Taniguchi / Eugene Hoshiko/AP

USA mereväe fotograaf külastas 1946. aasta jaanuaris Nagasaki haiglat, kus raviti aatompommi plahvatuses kannatada saanuid, kelle seas oli ka Taniguchi ja ta tegi noormehest foto, millel on näha teda lamamas kõhuli, kuna ta selg oli väga vigastatud.

Seda fotot on kasutatud aastakümneid illustreerimaks, millised on aatompommiplahvatuses tekkivad vigastused.

Sumiteru Taniguchi / Eugene Hoshiko/AP

Arstid diagnoosisid Taniguchil mitu aastat tagasi vähi, mis tekkis tal tõenäoliselt nii kunagiste vigastuste kui radioaktiivse kiirguse tagajärjel.

Taniguchi on mitmel korral meenutanud, et oli 9. augustil 1945 plahvatuse epitsentrist ligi kahe kilomeetri kaugusel, sõites jalgrattaga.

«Järsku käis seljataga tugev plahvatus ja tekkis lööklaine, mis mu maapinnale paiskas. Kui teadvusele tulin, nägin kätel vigastusi. Kui katsusin selga, siis seal oli verised ja põlenud nahk ja koed. Ümberringi oli palju vigastatuid, hooned varisesid. Inimeste kehadelt kukkus nahka ja kudesid. See oli totaalne põrgu,» sõnas jaapanlane ühes intervjuus.

Tamaguchist haiglas tehtud foto oli üks esimesi, mille mitmed väljaanded 1946. aastal aatompommi plahvatuse ohvritest avaldasid.

Jaapanlase selja paranemine võttis aega  kolm ja pool aastat, kogu selle aja oli ta haiglas.

Hiljem sai temast tuntud aktivist, kes seisis tuumapommi plahvatuses ellujäänute õiguste eest ja tegi tuumarelvade vastaseid kampaaniaid.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kohtus Sumiteru Taniguchiga 2010. aastal / Shuji Kajiyama/AP

Kaks aastat tagasi andis jaapanlane intervjuu uudisteagentuurile AP, näidates samas oma vigastusi ja sõnades, et selline tragöödia ei tohiks enam kunagi korduda.

USA viskas esimese aatompommi 6. augustil 1945 Hiroshimale, tappes umbes 140 000 inimest. Aastate jooksul on radioaktiivsest kiirgusest ja vigastustest tekkinud haiguste, eelkõige vähi tõttu surnud veel umbes 100 000 inimest.

Jaapani linn Hiroshima pärast 1945. aasta tuumapommiplahvatust / UPPA/Photoshot/SCANPIX

9. augustil 1945 viskasid ameeriklased teise tuumapommi sadamalinnale Nagasakile, tappes seal umbes 74 000 inimest. Hiljem suri kiirguse ja vigastuste tagajärjel veel 50 000 inimest.

Nagasaki varemed pärast tuumarünnakut 1945. aasta 9. augustil. Pildil on näha valitsuse ametnikke, kes kõnnivad 10. augustil radioaktiivsete varemete ja põlenud laipade keskel. / Vida Press / Yosuke Yamahata

Tagasi üles