USA advokaat: printsess Diana surma taga olid «teatud jõud»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. august 2017, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/21/7013923t1hf518.jpg)
Ameeriklasest advokaat Stanlee Culbreath võttis printsess Diana surma teemal sõna öeldes, et Diana oleks ellu jäänud kui Prantsuse parameedikud ei oleks kellegi käsul väga aeglaselt Pont d’Alma silla tunneli liiklusõnnetuse kohta jõudnud.
Printsess Diana hukkus 31. augustil 1997. aastal Pariisis kui põgenes teda jälitanud kõmufotograafide eest, ta kaassõitjad, miljonärist ärimees Dodi al-Fayed ja autot juhtiunud Heni Paul hukkusid, edastab mirror.co.uk.
/nginx/o/2017/08/21/7013917t1hc5d2.jpg)
/nginx/o/2017/08/21/7013919t1hc9c8.jpg)
/nginx/o/2017/08/21/7013921t1hee2e.jpg)
Printsess Diana ihukaitsja Trevor Rees-Jones jäi ellu, kuna tal oli ainsana turvavöö kinnitatud.
Advokaat Culbreath oli üks esimesi, kes nägi Pariisi õnnetuspaika, kuid vaikis seni, kuna ei soovinud Diana lastele, prints Williamile ja prints Harryle lisavalu tekitada.
Praegu 69-aastane advokaat on veendunud, et kuskilt kõrgemalt anti pärast printsess Diana õnnetusse sattumist käsk abistamisega viivitada ja nii Prantsuse parameedikud ka tegid.
«Minule paistis see õnnetus kummaline kohe alguses, selle taga olid mingid jõud. Kui oli teada, kes olid õnnetusautos, siis miks võttis parameedikutel selleni jõudmine umbes pool tundi aega. Ja miks sõitis kiirabiauto kannatada saanud printsessiga lähimast haiglast mööda, viies ta kaugelam asuvasse haiglasse?» küsis advokaat.
Ta lisas, et parameedikud sõidavad isegi narkomaane abistama kiiremini kui mindi printsess Diana juurde.
«Minu kui advokaadi jaoks on selles loos niiöelda kala sees, sest on palju möödalaskmisi nii Prantsuse parameedikute kui politsei poolt. Politsenike arvates oli tegemist tavalise liiklusõnnetusega, mille puhul ei olnud midagi erilist,» lausus ameeriklane.
Ohiost pärit Culbreath oli 31. augustil 1997 Pariisi, olles koos sõprade Clarence Williami ja Michale Walkeriga Euroopas reisimas. Nad saabusid Pariisi mitu tundi enne printsess Diana õnnetust ning läksid hilisõhtusele Eiffeli torni ekskursioonile.
Kui nad olid taksoga tagasi oma hotelli sõitmas, siis möödusid nad Pont d’ Alma tunnelis äsja vastu tunneliposti sõitnud autost.
«Meie taksojuht pidas oma masina kinni ja teatas, et ta peab uurima, mis juhtus ja võimalik, et abistama. Nii ta tegigi, kuid me kohe ei teadnud, et tegemist oli printsess Diana autoga,» lisas ameeriklane.
Culbreathi sõnul nägid nad autos raskelt kannatada saanud mehi ja oigavat printsess Dianat, kuid millegipärast ei tulnud politseid ega parameedikuid, kuigi neid oli õnnetusest teavitatud.
«Minu andmetel möödus ligi 30 minutit enne kui päästjad saabusid, kas tõesti võttis Pariisi kiirabil nii kaua aega sündmuskohale jõudmiseks? See oli isegi minule kui võhikule selge, et mida kauem võtab meditsiiniabi saabumine aega, seda väiksemad on kannatanute ellujäämisvõimalused,» küsis advokaat.
Prantsuse politsei 18 kuu pikkune uurimine näitas, et õnnetuse põhjustas Mercedes roolis olnud Henri Paul, kes oli joobes ja kes sõitis Pont d’ Alma tunnelis 105 kilomeetrit tunnis. Paul oli siis Pariisi Ritz hotelli turvaülem.
Uuringus ilmnes, et parameedikultel kulus printsess Diana autost kätte saamiseks ja haiglasse toimetamiseks üks tund ja kuus minutit. Printsessil olid siseorganite vigastused ja luumurrud, talle tehti operatsioon, mille käigus ta suri. Surma põhjusena mainiti nii vigastusi kui südame seiskumist.
/nginx/o/2017/08/21/7013927t1hc548.jpg)
Culbreathi sõnul oleks parameedikud saanud printsessi poolse auto ukse avada, kuid millegipärast seda ei tehtud, vaid mindi raskemat ja keerulsemat teed pidi ehk surnud Dodi Al-Fayed tõsteti autost välja, et printsess Diana teise ukse kaudu kätte saada.
«Olin koos oma kaaslaste ja taksojuhiga sündmuskohal ning võin vanduda, et printsess oli siis elus. Kui teda oleks natuke varem aidataud, oleks ta ka praegu elus,» arvab ameeriklane.
Aastakümneid on spekuleeritud, et kuna printsess Diana oli Briti kuningliku pere jaoks oma käitumise ja suhtumisega «must lammas», siis oli nende käsi oli mängus nii ta hukkumises kui parameedikute aeglases jõudmises temani.
Printsess Diana matused toimusid 6. septembril 1997.
/nginx/o/2017/07/26/6927061t1h30f1.jpg)
Diana Spencer abiellus 29. juulil 1981 Walesi printsi Charlesiga, abielu lahutati 28. augustil 1996. Diana kaotas tiitli Tema Kuninglik kõrgus, kuid jäi edasi Walesi printsess Dianaks, kuna oli troonipärimisjärjestuses teise isiku ehk prints Williami ja kolmanda ehk prints Harry ema.
/nginx/o/2017/08/21/7013925t1h25d1.jpg)
