Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli teadlase sõnul said inimkeeled alguse Lõuna-Aafrikast.
Keeled said alguse Lõuna-Aafrikast
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. aprill 2011, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeled levisid koos Aafrikast väljarändega teistele maailma aladele, kirjutab Huffington Post.
Lõuna-Aafrika fossiilileiud näitavad, et seal asub ka inimkonna häll.
Teadlane Quentin Atkinson uuris 504 keelt, võtted need keeled häälikusüsteemi väiksemateks ühikuteks – foneemideks.
Kui asendada sõnas üks foneem teisega, võib tulemuseks saada uue tähendusega sõna.
Atkinson uuris siis, kui sarnased või erinevad need foneemid on. Ta avastas, et mida kaugemal Aafrikast keelt kasutati, seda vähem oli foneeme.
Uuring näitas, et kõige vähem foneeme on Lõuna-Ameerika ja Vaikse ookeani saarte põliselanike keeltes, kõige enam aga Aafrika keeltes.
Aafrikast välja rännanud inimgruppide keeltes osa foneeme kadusid. See protsess oli korduv. Uurija sõnul kehtib sama muster ka geneetika kohta.
Nüüdne keeleuuring on ainulaadne, sest varem ei ole sellist tehtud.
Teadlaste sõnul said inimkeeled Aafrikas alguse vähemalt 50 000 aastat tagasi.
Kuna sõnad tekivad, arenevad ja muutuvad kiiresti, siis keeleteadlased on skeptilised väidete suhtes, mis käsitlevad 10 000 aastast vanemaid keeli.
Atkinson kaitses end, öeldes, et kasutas keelte uurimiseks meetodit, mida tavaliselt kasutatakse DNA-järjestuse korral.