Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kohtu pressiesindaja skandaalsest tänuüritusest: on vältimatu möönda, et pidu läks üle piiri

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuresaare Lossihoov | FOTO: Instagram

3. augustil toimus Kuressaare lossi hoovis Eesti I ja II astme kohtute tänuüritus. 350 osalejaga üritus sai meedias palju kõlapinda sellega, et pidulised ja vali muusika kohalikke häirinud oli.

LOE LISAKS: Mürgliks kasvanud kohtute tänuüritus ajas Kuressaare elanikud marru

I ja II kohtuastme avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov kommenteerib kohtute tänuüritust, kajastust ning sellega seoses tekkinud skandaali Elu24-le nõnda. «Tegemist ei olnud kohtunike erapeoga, vaid kohtute tänuüritusega. Viimane termin ei ole seejuures mingi mimikri, vaid nimelt selles üritus seisneski – kohtusüsteem tänab niisuguse üritusega süsteemis töötavaid nn taustajõude (kohtutes töötab meil kokku ca 1000 inimest, kellest kohtunikke on ainult viiendik. Lisaks kohtunikele siis kohtujuristid, istungisekretärid, tõlgid, konsultandid, kantseleitöötajad, arhivaarid, kordnikud jne). Mille eest tänab? Eeskätt tubli töö eest, mis väljendub näiteks selles, et Euroopa Komisjoni kohtusüsteemide tulemustabeli kohaselt on Eesti kohtusüsteem olnud mitmel viimasel aastal üks Euroopa Liidu paremini töötavaid kohtusüsteeme. Seejuures on selle sama hindamise kohaselt Eesti kohtusüsteem ka maksumaksjale üks odavaimaid kohtusüsteeme Euroopas nii SKP kui ka elanike võrdluse suhtes.»

«Ei saa salata, et neid (ülal sulgudes loetletud) ametnikke ei saa just kõrgepalgalisteks nimetada, seega on seesugune pidu üks võimalustest inimesi tänada ja tunnustada,» jätkab Filippov ja kinnitab, et tegemist on olnud teadliku personalipoliitilise otsusega, et tõsta kohtute väärtust tööandjana oma töötajate silmis ning hoida oma töötajate motivatsioon kõrge.

Filippovi arvates on ebaõiglane, et toimunud pidu on ajakirjanduses ristitud «kohtunike pralleks». «See on pehmelt öeldes ebaõiglane, sest kohtunikke viibis peol väga vähe – ca 350 külalisest 30-35 olid kohtunikud ja vähemalt minu enda visuaalse mulje põhjal lahkus neistki suurem osa erinevatel põhjustel kesköö paiku. Asi on nimelt selles, et süsteemi siseselt on kõigile teada, et tänuüritus on suunatud just nn taustajõududele, mistõttu tuleb korraldajatel (seekord siis Pärnu Maakohus) päris tõsiselt vaeva näha, et kohtunikud erinevatest Eesti paigust üldse kohale tuleks, kuivõrd kohtunikud ise tunnevad, et see ei ole otseselt nende tänamiseks ja tunnustamiseks mõeldud kogunemine. Seda enam on ürituselt puudunud kohtunikel (proportsiooni võib siis hinnata suurusjärgus 5/6 kohtunikkonnast) viimastel päevadel olnud põhjust suviselt reibaste üldistuste tõttu õnnetu olla.»

Meie Maa kirjutas, et pidu maksis 100 000 eurot. «Kohtusüsteemile eraldatud personalieelarve on ca 30 miljonit eurot aastas. Tänuürituse korraldamiseks kulub sellest ca 0,4 %, mille kohtusüsteem hoiab ise tööjõukulude pealt kokku (töötajate haigestumised, lapsehoolduspuhkused, täitmata töökohad jms),» räägib Filippov.

Saarte häälele kommenteeris jazz-muusik Maria Faust, et peolt kostunud kõva müra saatel oli lausa võimatu magada. «Kui kasvõi üksainus Lossihoovi läheduses elav või ajutiselt viibinud inimene ennast öötundidel halvasti tundis, siis on vältimatu möönda, et pidu läks üle piiri ja samuti on vältimatu selle eest vabandada. See ei pidanud nii minema.»

«Nagu viitasin, kasutas Pärnu Maakohtu esimees (kui peakorraldaja) võimalust viivitamatult saarlaste ja Kuressaare külaliste ees vabandada – on omaette küsimus, miks erinevad üleriigilised väljaanded Meie Maad üksnes osaliselt tsiteerisid ega pidanud vajalikuks kohtusüsteemi poolseid selgitusi ja vabandusi edastada või siis meile täiendavat vabandamis-võimalust ei andnud. Minu teada on ka justiitsministeerium saatnud Delfile eraldi vastuse, sh ministeeriumi-poolsed siirad vabandused, aga ma ei ole eile ja täna jõudnud uurida, kas see ka avaldamist väärivaks hinnati,» lisab Filippov.

«Ma usun, et korraldajad mõtlesid sellele, et müra ei läheks liiga valjuks. Samas võib ilmselt pidada elementaarselt loogiliseks, et ükski kohal viibinud kohtunik ega kohtuametnik kõlarite suunda, heli valjusust, muusika valikut ja (kohaliku helilooja M.Fausti sõnastust kasutades) „bassiampi“ jms üleüldise nördimuse põhjuseid ise ei kontrollinud, selleks olid kaasatud teised spetsialistid,» kinnitab ta.

Politsei sai kolm väljakutset. «Kuna Kuressaare linnavalitsuse 20. juuni korralduse järgi oli öörahu 3. augusti ööl vastu 4. augustit ajutiselt lühendatud, siis politsei kohale ei läinud. Ma olen veendunud, et öörahu rikkumine ei ole kellelegi lubatud, ent erinevate omavalitsuste avaliku korra eeskirjad ja korrakaitseseadus võimaldavad erandkorras öörahu kellaaegu nihutada ja antud juhul linnavalitsus sellise loa andis,» selgitab Filippov ja tõdeb lõpetuseks: «Kahtlemata on tegemist õppetunniga edaspidiseks.»

Tagasi üles