Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marian Võsumets: naine jõusaalis, mis tunne on?

Elu24 spordiblogi!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marian Võsumets | FOTO: Meisi Volt

Tahtsin alustada eelmist jalatrenni kükiga. Olin mõnda aega kükipuuri kõrval oodates juba sooja teinud, kui otsustasin selle hõivanud meesterahvale lõpuks öelda, et tipptunni ajal kükipuuris biitsepsit teha ei ole tegelikult mõistlik. Ega ühelgi teisel ajal, kui aus olla. Keegi võib kükipuuri ka sihtotstarbeliselt vajada.

Viis minutit ootamist mind muidugi ei tapa, aga biitsepsimehe pilk tahtis seda küll teha. Verbaalset reaktsiooni sealt ei tulnud, biitseps sai veel mitu seeriat vatti ning lõpuks oli mul au ka raskused ise maha tõsta.

Õnneks on see esimene ja ainus ainus kord, kui ma end nn meeste alal Pipi Pikksukana sain tunda. Aga kas üks kord pole ka natuke palju? See nukker käitumine pani mõtlema, et ehk polegi nii väga leiutatud ettekääne, et naised jõusaalis kardioseadmetest kaugemale minna ei julge. Eriti, kui algajana saalis end niigi enesekindlalt ei tunne. Ingliskeelne maailm ütleb selle kohta gymtimidation.

Women's Health Magazine korraldatud küsitlusest selgus, et 44% naistest kardab vabade raskuste alal rumal välja näha ning 14% tunnistas, et meeste pilgud muudavad neid ärevaks. Mis veelgi hullem, paljud tunnistasid, et jõusaal on nende jaoks otseselt hinnangute andmise ja saamise koht.

Levinud põhjusena toodi välja ka rahulolematust oma kehaga ning soovimatust seetõttu «väga vormis inimeste keskele minna». Meestest pelgas samu asju 20% vastanutest ehk poole vähem.

Pilgud pole sinu vastu

Olen treeninud üsna paljudes klubides ja pean ütlema, et tegelikult ei ole selline käitumine meil levinud. Poolvillaseid tüüpe leidub kordades rohkem siiski väljaspool jõusaali ning suuresti on hirm algaja treenija kõrvade vahel kinni. Küll aga vastab tõele, et selle hirmuga seisavad silmitsi enamasti just naised.


Kui sa pole oma tehnikas ja üldse jõusaalis viibimise eesmärgis kindel, siis tundubki, et kõik vaatavad ja mõõdavad. Lisaks pole Eesti klubides kaadrivoolavus eriti suur (välja arvatud jaanuaris ja septembris) ja uustulnukat märgatakse pea alati. Äkki on pilguga saatmise taga lihtsalt inimlik huvi?


Täitsa usun, et tuksleva arteriga jõusaalihundi pilk ei pruugi esimese asjana väga julgustavalt mõjuda. Kuid mõtle sellele, et väga keskendunud inimene võibki kurja mulje jätta, mõeldes tegelikult hoopis muudele asjadele. Kui ta korra altkulmu sinu suunas vaatabki, mõtleb ta tõenäoliselt hoopis oma järgmisele seeriale.

Meeste ja naiste harjutused

«Mees treenigu rinda ja naine jalgu!» – tuttav mõte? Ühel pool saali laiutavad jämedad hantlid ja kangitäis kettaid, teisel pool hüppenöörid ja värvilised kummilindid. See, et oleme harjunud nägema (ja olema) teine teiselpool rindejoont ei tähenda, et naised ja mehed kuidagi anatoomiliselt erinevad oleks ja teistmoodi treenima peaks.


Jah, mõni vaatab mindki kõõrdi, kui sätin end järjekordselt hantlileti ette pingile. Mis siis? Eriti kummaline on vahel näha, kuidas naised veavad sealsed raskused kuhugi eemale nurka, et neidsamu surumisi ja kõverdamisi veidi eemal teha. Sellega muidugi ainult toidetakse mõtteviisi, et tegemist on vaikimisi meeste alaga.

Kui vaja, seisa oma roosa pluusi ja pipipatsidega seal ja suru sama raskusega hantleid, mis teismeline kutt su kõrval. Võib-olla on see vaatepilt lihtsalt korraks harjumatu, aga teisiti sellest üle ei saa. Tean ka mehi, kes ütlevad, et nemad ei läheks elu sees reite eemaldaja (hip abduction) masinale, sest see on naiste värk ja kuidagi piinlik. Aga miks? Hoopis piinlikum on ju elada usus, et jalad koosnevad ainult reie nelipeast. Või et naised ei peaks ühtegi suruvat liigutust tegema, sest teadagi…

Flirtimise koht või mitte?

Mis puutub üksteise tšekkimisse, siis väikese antropoloogilise vaatluse põhjal võin öelda, et seda toimub ikka. Mis on täiesti normaalne ega peaks panema kedagi mõtlema, et teda soovitakse parasjagu rajalt maha võtta või vastupidi – eemale lükata. Eestlane on üldiselt nii tagasihoidlik, et kui ta üht neist ka sooviks, siis ta pigem ei tee seda. Minu koduklubis on näiteks vaid üks saalis tutvunud paarike ja nemad on venelased.


Kui ma ise kedagi jõusaalis tšekin, on need pea alati naised. Ei tahaks küll pinget maha kruvida, aga mul on naisi tõesti kordades huvitavam vaadata! Loomulikult ka võrrelda, kui terve mõistus omal kohal on. Kuigi ma ise lähimas tulevikus – kui üldse – võistelda ei plaani, siis kulturismi ja fitnessi võistlejatele elan väga kaasa ja ilusa lihaskonnaga naine on minu silmis kindlasti vaatamisväärsus.


Samuti ei vasta tõele see, et kõigi treenivate naiste unistus on Johnny Bravo tüüpi karikatuur, seega «guns out» lähenemine ei pruugi alati edu tuua. Tõenäoliselt mitte ka kehateemalised komplimendid, eriti trenni ajal. Aga kuna ma pole suhteekspert, jätan suurema nipijagamise teistele.

Naised, tõstma!

Tegelikult on tore näha järjest rohkem naisi selliste «mehiste»  atribuutidega nagu tõstevööd ja -rihmad, pühendunult oma asja ajamas. See julgustab ja näitab teed ka neile, kes seni  arvanud, et tüdrukud tohivad ainult keksu mängida.

Palju on naisi, kes treenivad koos mehega – hea turvaline alguspunkt, kui üksi ei julge. On ka neid, kel sõbranna raske seeria ajal spottimas, mis on omakorda väga lahe vaatepilt. Igatahes sellest ajast, kui ma lapsena isaga jõusaalis kaasas koperdasin, on skeene totaalselt muutunud – see pole selgelt enam ainult onude koht!

Ja kui mõni onu siiski peab vajalikuks sulle altkulmu vaadata pelgalt seetõttu, et sa naisena tema meelest vales kohas oled, siis on see tema mure. Enamasti on inimesed sõbralikud ning ma julgustaksin hoopis rohkem algajaid vajadusel abi küsima ja kogenumaid seda pakkuma. Ükskõik, kas oled naine või mees, ja ma luban, et see on miski, milles proovin ka ennast parandada. Me kõik oleme kunagi nullist alustanud.

Marian Võsumets on Postimehe ajakirjanik, treener ja fitnessblogija (marianfitness.ee), kes jagab suve jooksul Elu24 lugejatega tervisliku elustiili soovitusi ja enda teekonda treeningutel.

Tagasi üles