Galojan: olen õigusriigi eest nõus võitlema oma nooruse ja elu arvelt!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõned küsimused endale ja teistele mõtlevatele, mitte zombi'stunud inimestele, kas me elame täna ikka õigusriigis?,» küsis staarpoliitik Anna-Maria Galojan vahetult enne tänast, 14. aprillil, alanud kohtuistungit Elu24 reporterilt.
Anna-Maria Galojan: Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kas me saame seda öelda tänase Eesti kohta?
Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist.
Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga.
Kas Eestis valitseb üks erakond, üks võim?
Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne. Keegi vist ei vaidle vastu, et eesmärk on ilus ja üllas?
Aga kas reaalselt on õigusriik ka saavutatav?
Eesti on astunud mitu tublit sammu ideaalse õigusriigi suunas, kuid kas nüüd me taganeme nendest sammudest ja liigume endise ENSV poole?
Ma ikka usun meie riiki, olen valmis Eesti kui õigusriigi eest ka võitlema, isegi oma nooruse ja elu arvelt. Aga teie?