/nginx/o/2017/01/16/6254501t1ha7ef.jpg)
Maal alanud kuuenda väljasuremise laine tempo on kardetust kiirem, selgub ütles USA ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) ilmunud uurimistöö kaasautor Stanfordi ülikooli professor Rodolfo Dirzo.
Teadlased hoiatavad: elu Maal saab kardetust kiiremini otsa!
25. juuli 2017, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem kui 30 protsendi selgroogsete liigiline koosseis ja arvukus kahaneb, ilmneb väljasuremistrendi esimesest ulatuslikust analüüsist, vahendab ERR.
Nüüd on kõik ühel meelel, et väljasuremine juba käib, kuid teadlased hoiatavad uuringute põhjal, et hävingu tempo on kiirenenud. Töö hõlmab hädavajalikke andmeid 27 600 liigi arvukuse kahanemise kohta. 177 imetaja puhul vaadeldi andmeid 1900.-2015. aastani.
Vaadeldud imetajad on kaotanud vähemalt kolmandiku algsest elualast. 40 protsenti neist - sealhulgas ninasarvikud, orangutanid, gorillad ja suured kaslased - peavad piirduma 20 protsendi või veelgi vähemaga maa-alast, kus nad kunagi ringi liikusid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine on viimasel ajal hoogustunud.
«Mitmed imetajaliigid, kelle olukord oli veel kümne või kahekümne aasta eest üsna turvaline, on nüüd hävimisohus," öeldakse artiklis ning nimetatakse gepardeid, lõvisid ja kaelkirjakuid. Globaalses mõõtmes on viimase poole miljardi aasta kuues väljasuremislaine rängim pärast seda, kui 66 miljoni aasta eest hävis hiidmeteoriidi tabamuse mõjul kolm neljandikku elust Maal, sealhulgas mittelendavad dinosaurused.
Praegu sureb aastas välja keskmiselt kaks selgroogsete liiki. Nii näiteks elab maakeral looduses veel vaid 20 000 lõvi, alla 7000 gepardi, 500-1000 hiidpandat ja umbes 250 Sumatra ninasarvikut,