Ameerika bändi Linkin Park laulja Chester Bennington sooritas enesetapu.
Linkin Parki laulja Chester Bennington suri 41-aastaselt
20. juuli 2017, 21:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
41-aastane laulja poos end üles Los Angelese maakonnas asuvas kodus, kirjutab TMZ. Tema surnukeha leiti neljapäeval veidi enne üheksat hommikul.
Shocked and heartbroken, but it's true. An official statement will come out as soon as we have one.
— Mike Shinoda (@mikeshinoda) July 20, 2017
Bändikaaslane Mike Shinoda kinnitas kurba uudist sotsiaalmeedias.
TMZ allikate sõnul viibis Bennington suitsiidi ajal üksi kodus. Tema perekond oli linnas ja tema surnukeha leidis ülakorruselt töötaja.
Bennington oli aastatel 1996 kuni 2005 abielus Samantha Olitiga. 2006. aastal abiellus ta Talinda Bentleyga. Lauljal on kokku kuus last, kellest üks on adopteeritud.
Laulja võitles aastaid alkoholi- ja narkosõltuvusega. Ta on varem öelnud, et on varem kaalunud enesetapu, kuna teda kuritarvitati lapsena vanema mehe poolt.
Chester oli väga lähedane sõber Chris Cornelliga, kes poos end üles tänavu mais. Neljapäeval, 20. juulil, oleks Cornell tähistanud 53. sünnipäeva.
Bennington esitas Jimmy Kimmeli saates lugu «One More Light», mille pühendas varalahkunud sõbrale Chris Cornellile.
Keeruline lapsepõlv
Chester Charles Bennington sündis 1976. aasta 20. märtsil Phoenixis, Arizonas. Benningtoni ema oli medõde ja isa politseiuurija, kes tegeles pedofiiliajuhtumite lahendamisega ning töötas sageli topeltvahetustes. Bennington hakkas muusika vastu huvi tundma varajases nooruses ning teda inspireerisid bändid Depeche Mode ja Stone Temple Pilots - ta isegi unistas Stone Temple Pilotsi liikmeks saamisest.
Benningtoni vanemad lahutasid, kui ta oli 11-aastane, ning isa võitis tema hooldusõiguse. Pärast vanemate lahutust hakkas Bennington tarvitama kanepit, alkoholi, oopiumi, kokaiini, amfetamiini ja LSDd. Ta seljatas lõpuks uimastisõltuvuse, kuid ühe Linkin Parki tuuri ajal hakkas ta ülemääraselt jooma. 2011. aastal väitis ta, et on joomise maha jätnud.
Bennington rääkis ühes intervjuus avameelselt, et ta teda kuritarvitas seitsmeaastaselt vanem meessoost sõber. Bennington kartis abi paluda, sest ta kartis, et inimesed hakkavad teda geiks pidama või valetamises süüdistama, mistõttu kestis vägivald seni, kuni ta sai 13-aastaseks. Seksuaalvägivald ja kodune olukord panid Benningtoni mõtlema enesetapule ja kodust ärajooksmisele. Bennington leidis lohutust joonistamisest ning luule ja laulude kirjutamisest. Hiljem avaldas ta oma kuritarvitaja isiku oma isale, kuid keeldus asja edasi viimast, kuna sai teada, et kurjategija oli samuti olnud seksuaalvägivalla ohver.
Bennington kolis 17-aastaselt ema juurde ja tal keelati kodust lahkuda, kui ema sai teada tema uimastitarbimisest. Enne professionaalseks muusikuks saamist töötas ta kiirtoiduketis Burger King.
Benningtoni kiusati keskkoolis füüsiliselt: «Mind tõugati ja tõmmati nagu kaltsunukku, sest olin kõhn ja nägin teistsugune välja.»
Raske algus ja ere tähelend
Bennington alustas laulmist bändis Sean Dowdell and His Friends?, mis avaldas 1993. aastal kolme laulu sisaldavad kasseti. Hiljem moodustasid Bennington ja Sean Dowdell uue post-grunge bändi Grey Daze, mis salvestas kolm albumit. Benningon lahkus Grey Daze'ist 1998. aastal.
Benningtonil tekkis uue bändi leidmisega raskusi ja ta oli valmis muusikukarjäärist loobuma, kui Zomba Musicu talendiosakonna juht Jeff Blue pakkus talle prooviesinemist koos Linkin Parki tulevaste liikmetega. Bennington tuli töölt ära digitaalteenuseid pakkuvast firmast ja kolis perega Californiasse, kus tal oli edukas prooviesinemine Linkin Parkiga, mille toonane nimi oli Xero. Jeff Blue töötas selleks ajaks Warner Bros Recordsis ja aitas neil plaadilepingu sõlmida.
Linkin Park saavutas märkimisväärse edu 2000. aastal, kui ilmus nende album «Hybrid Theory». Plaadil oli mitu väljapaistvat singlit nagu «Crawling», «In The End» ja «One Step Closer» ning albumit osteti pea viis miljonit koopiat. Album kandideeris Grammyle ning laul «Crawling» võitis auhinna parima raskeroki esituse kategoorias.
Järgnesid arvukat esinemised festivalidel ning remikside album «Reanimation». Bänd valitses taas tabeleid plaadiga «Meteora», millel olid üliedukad singlid «Faint», «Numb» ja «Lying from You». Nende koostöö Jay-Z'ga «Numb/Encore» võitis Grammy auhinna.
Linkin Parki järgmised kolm albumit, «Minutes to Midnight», «A Thousand Suns» ja «Living Things», jõudsid USA edetabelites esikohale. 2014. aastal avaldatud «The Hunting Party» jõudis kolmandale kohale. (Allikas: Wikipedia)