Ajaloolase arvates on legendaarse kuningas Salomoni taga Egiptuse vaarao
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. juuli 2017, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/19/6906627t1h04f7.jpg)
Briti ajaloolase Ralph Ellise arvates ei olnud Iisraeli kuningat Salomoni olemas ning ta kulla- ja teemandikaevandused, milles väidetavalt leidus tänapäevavääringus miljardite dollarite eest kulda, on vaid legend.
54-aastase Ellise sõnul kinnitavad selle kuninga mitte-eksisteerimist arheoloogilised väljakaevamised, sest ligi 200 aasta jooksul ei ole õnnestunud leida mitte ühtegi paleed, templit ega kaevandusi, mis kunagi võisid kuuluda sellele kuningale, edastab Daily Mail.
Legendi kohaselt sai Vanas testamendis mainitud kuningas Salomon oma kaevandustest 500 tonni puhast kulda, mille väärtus oleks praegu kolm miljardit dollarit.
/nginx/o/2017/07/19/6906627t1h04f7.jpg)
«Kuningas Salomoni lugu on väljamõeldis, nagu ka ta suur jõukus. Isegi tänapäeval on neid, kes lähevad kunagi ammu välja mõeldud loo lõksu. Kõik viitab sellele, et kuningas Salomoni saab samastada vaarao Shoshenq I, kes valitses 10. sajandil eKr nii Egiptust kui Iisraeli,» teatas ajaloolane.
Ta lisas, et Salomoni kullakaevandused on samasugune legend nagu igavese nooruse allikas, müütiline allikas, millest joomine tagab alatise nooruse.
Ellis alustas Salomoni legendi uurimist 1997. aastal, märgates vanades tekstides ja legendides vastuolusid ning avaldades sel teemal raamatu «Salomon, Pharaoh of Egypt».
«Minu arvates läks kuningas Salomoni suure jõukuse legend liikvele Egiptuse naaberraladelt pärit hauaröövlite tõttu, kes röövisid Egiptuses Kuninga Orus vaaraode hauakambreid. Nad said palju väärtuslikku, millest osa on praegu näha Kairos Egiptuse muuseumis,» teatas britt.
Vana testamendi kohaselt valitses kuningas Salomon Iisraeli ja Juudamaad 970 – 931 eKr, kogudes suure varanduse ning enamik ta varast pärineb Ophir nime kandvast paigast, kus ta kaevandas kulda. Arheoloogid, ajaloolased ega kirikutegelased ei ole suutnud teha kindlaks, kus see müstiline Ophir asus.
Ellise arvates oli kuingas Salomon tegelikult Vana-Egiptuse vaarao Shoshenq I (valitses 943 – 922 eKr) ja ta isa Taavet vaarao Psusennes II (valitses 967 – 943 eKr).
/nginx/o/2017/07/19/6906623t1h83ec.jpg)
/nginx/o/2017/07/19/6906617t1hdd09.jpg)
«Vanade tekstide järgi on nii Taaveti ja Psusennesi kui Salmoni ja Shoshenqi vahel sarnasusi. Sarnased on suguvõsad ja perekonna liikmed. Meil tuleb lihtsalt võtta omaks, et Iisraeli kuningad olid tegelikult Egiptuse vaaraod, see muudaks ka piiblis kirjeldatu selgemaks,» nentis uurija.
Inglise kirjaniku Henry Rider Haggardi 1885. aasta romaan «Kuningas Salomoni kaevandused» inspireeris paljusid seiklejaid müstilist kaevandust otsima nii Aafrikast, Araabiast kui Aasiast.
/nginx/o/2017/07/19/6906645t1hc477.jpg)
Kuningas Salomoni kullakaevanduste teemal on tehtud mitmeid seiklusfilme.