Kes on venelaste jaoks tähtsad? Esikohal on Jossif Stalin, teist kohta jagavad Putin ja Puškin (15)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. juuni 2017, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/26/6818687t1hdfbf.jpg)
Venemaa sõltumatu uurimisasutuse Levada keskuse tehtud küsitluse kohaselt peavad venelased seni oma riigi kõige tähtsamaks ajalooliseks isikuks Jossif Stalinit, teist kohta jagavad praegune president Vladimir Putin ja 19. sajandi luuletaja Aleksandr Puškin.
Interfax edastas, et küsitletutest 38 protsendi arvates on Stalin esikohta väärt, kuna suure isamaasõja tingimustes oli ta õige riigijuht, ning Stalin oli esimene ka 2012. aastal, kui tehti eelmine selline küsitlus.
/nginx/o/2017/06/26/6818687t1hdfbf.jpg)
Samas oli üllatuseks kahe suuremehe, Putini ja Puškini tõus, sest nende poolt oli nüüd 34 protsenti küsitletutest. 2012. aasta küsitluse andmetel oli Putin siis 22 protsendiga viiendal ja Puškin 29 protsendiga neljandal kohal.
/nginx/o/2017/06/26/6818693t1h1ee5.jpg)
/nginx/o/2017/06/26/6818697t1hec1c.jpg)
Venelased said küsitluses ära tuua mitu ajaloolist isikut, kes neile sümpatiseerivad ja kes on riigi heaks palju teinud.
Väljaande Izvestija arvates ei tuleks imestada, et nimekirjas on esikohal Stalin ja talle järgneb Putin.
«Venelastele on alati meeldinud tugevad, autoritaarsed liidrid. Vladimir Putini populaarsus on pärast 2012. aastat märgatavalt kasvanud. Ta on praegune president, kes on juba end ajalukku kirjutanud, sest ta on olnud Venemaa juhiks, nii peaministri kui presidendina pikalt. Tema ajastut saab nimetada Putini ajastuks,» selgitas politoloog Rostislav Turovski.
Turovski arvates tõstis Putini populaarsust Vene kodanike silmis ka Krimmi liitmine Venemaaga.
Nüüdses küsitluses oli neljas Vladmir Lenin, kes sai 32 protsenti häältest ja viies oli tsaar Peeter I, kellele anti 29 protsenti häältest. 2012. aasta küsitluses jagasid need kaks riigijuhti teist kohta, saades mõlemad siis 37 protsenti häältest.
/nginx/o/2017/06/26/6818699t1h7243.jpg)
/nginx/o/2017/06/26/6818703t1hbaa0.jpg)
Kohtadel 6 – 10 olid kosmonaut Juri Gagarin 20 protsendi häältega, kirjanik Lev Tolstoi (12 protsenti), marssal Georgi Žukov (12 protsenti), saksa päritolu Vene kesirinna Katariina Suur ja kirjanik Mihhail Lermontov (mõlemad 11 protsenti häältest).
Venelaste isamaa armastusest räägib see, et välismaalased olid alles teises kümnes.
Järgnevad olid kirjanik ja teadlane Mihhalil Lomonossov, armeejuht Aleksander Suvorov, teadlane Dmitri Mendelejev, kes said kümme protsenti häältest.
Neile järgnesid Prantsuse keiser Napoleon I (üheksa protsenti), Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev (kaheksa protsenti), marssal Mihhail Kutuzov, inglasest teadlane Isaac Newton (mõelmad seitse protsenti) ja Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov (kuus protsenti).
Levada keskus viis küsitluse, milles osales 1600 inimest, läbi 7. – 10. aprillini, küsitletud olid vanuses 18 – 90 elaastat.