Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Modellist elukaaslase mõrvanud Oscar Pistorius valmistub vanglajärgseks eluks

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Oscar Pistorius Londoni olümpial 2012 | FOTO: Dylan Martinez/Reuters/Scanpix

Lõuna-Aafrika Vabariigi endine tuntud jooksja ja paraolümpiamängudel kuldmedaleid saanud Oscar Pistorius kannab modellist elukaaslase Reeva Steenkampi mõrva eest kuue aasta pikkust vanglakaristust, nautides samas mitmeid privileege.

Briti meedia teatel  tulistas Pistorius 14. veebruaril 2013 oma elukaaslast Steenkampi neli korda, pidades teda nende koju sissetungijaks. Kohus leidis esmalt, et jooksja pani toime tahtmatu tapmise, kuid edaspidine uurimine tõi esile uusi fakte, mille tõttu kõrgema kohtu otsuse kohaselt pani ta toime mõrva.

Oscar Pistorius / POOL/REUTERS/Scanpix

2015. aastal määras Pretoria kohus sportlasele kuue aasta pikkuse vanglakaristuse.

Möödunud aasta augustis teatas nii Lõuna-Aafrika Vabariigi kui rahvusvaheline meedia, et Pistorius üritas vanglas enesetappu. Pistoriuse esindaja teatel ei vastanud see uudis tõele, sest tegemist oli väljamõeldisega.

Oscar Pistorius / SIPHIWE SIBEKO/REUTERS/Scanpix

Pistorius asus esmalt kandma karistust Pretoria kuulsas Kgosi Mampuru II vanglas, kuid siis palus ta end üle viia Atteridgeville’i vanglasse, mis on kohandatud liikumispuudega vangidele ja kus on ka vannivõtmise võimalus. Lisaks on sellel vanglal suur aed, kus vangid saavad taimi ja puid kasvatada.

Kui Kgosi Mampuru II vanglas on 8000 vangi, siis Atteridgeville’i vaid 1000, mis tähendab seda, et neil vangidel on normaalsemad tingimused.

Pistorius on Atteridgeville’i vanglas üks vähestest vangidest, kes on saanud mõrva eest karistada. Kohus leidis, et Pistoriuse võib kergema režiimiga vanglasse saata, kuna ta ei kujuta endast ühiskonnale suurt ohtu ja on tõenäoliselt eeskujulik vang.

Oscar Pistorius 2012. aastal treeningul / ALESSANDRO GAROFALO/REUTERS/Scanpix

Kinnitamata andmetel sattus Pistoriuse elu Kgosi Mampuru II vanglas ohtu ja tema tapmise eest oli vangidegängi poolt suur summa välja pandud.

Möödunud aasta oktoobris sai Pistorius võimaluse neli tundi vabaduses olla ja ta käis siis oma vanaema Gerti Pistoriuse matusel.

Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole seni rassidevaheline vihavaen kustunud ning on neid, kelle arvates koheldakse Pistoriust tema heleda nahavärvi ja sportlasestaatuse tõttu paremini kui teisi, eelkõige tumedanahalisi vange.

Vanglaallikate ja sõprade andmetel on Pistorius hakanud vaatama juba vabaduse poole, üks kuu tagasi registreeris ta näiteks oma nime kaubamärgina. Tal olevat plaanis hakata tootma tema nime kandvaid spordirõivaid ja jalaproteese ning asutada vaimse tervise keskus.

Pistoriuse lähikondlaste teatel usub jooksja, et vanglakaristus ei riku ta nime, pigem võib see huvitava «musta lamba» nüansi juurde anda ja huvi tekitada.

«Tal on vabanemise järgselt suured plaanid. Tal oli ka enne Reeva surma palju plaane ning ta toetajate sõnul võib nii mõnigi neist juba mõne aasta pärast teoks saada,» teatas lähikondlane

Reeva Steenkamp / Reuters/AFP/AP/SCANPIX

Lõuna-Aafrika Vabariigis on mõrva eest määratav karistus tavaliselt 15 aastat trellide taga, kuid kohus määras Pistoriusele märgatavalt lühema karistuse, kuna ta kahetses oma tegu.

Oscar Pistorius vabaneb vanglast 20. oktoobril 2019.

USAs  Atlantas  on tegemisel Pistoriuse elul põhinev film «Edge of the Blade», kuhu Pistoriuse kaasosalusel valitakse näitlejaid, kuid veel ei ole teada, kes teda kehastab.

Oscar Pistorius võitis Ateena 2004. aasta paraolümpiamängudel kuldmedali 200 meetri jooksus ning 100 meetri jooksus sai ta pronksi.

Pekingi 2008. aasta paraolümpiamängudel sai Pistorius kulla nii 100, 200 kui ka 400 meetri jooksus.

Pistorius on esimene invajooksja, kes on osalenud Lõuna-Aafrika Vabariigis 2011. aastal toimunud maailmameistrivõistlustel  ja 2012. aasta Londoni  olümpial koos tervete sportlastega.

Tagasi üles