Video ja pildid: Hollandi rannikul on alles natside maa-alune «linn»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. mai 2017, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/19/6680691t1hf044.jpg)
Natsid rajasid Teise maailmasõja ajal Hollandi rannikule maa-aluse «linna», punkrisüsteemi, mis on seni võrdlemisi hästi säilinud.
Punkrid, tunnelid, eluruumid ja laod asuvad Hollandi linna Haagi juures, ulatudes ka linna alale, edastab news.com.au.
/nginx/o/2017/05/19/6680691t1hf044.jpg)
Hollandi sõjaajaloolased ja arheoloogid restaureerisid selle süsteemi vanade Saksa jooniste järgi, andes talle tagasi endisaegse välimuse, tehes paigast uue vaatamisväärsuse.
/nginx/o/2017/05/19/6680697t1h49ea.jpg)
Mitu punkrit olid mattunud liiva alla ja nad kaevati alles nüüd, mil Teise maailmasõja lõpust on möödunud üle 70 aasta, uuesti välja.
/nginx/o/2017/05/19/6680699t1h464e.jpg)
Natside punkrisüsteemi ehitasid Saksa sõjaväeinseneride plaanide järgi hollandlastest sunnitöölised, kellest paljud raske töö tõttu surid. Hollandi punkrid kuulusid 1942 – 1944 ehitatud Saksa kaitsesüsteemi Atlandi valli, mis kulges mööda Euroopa rannajoont, ulatudes Norrast Hispaaniani ja mille eesmärgiks oli takistada liitlasvägesid.
Hollandi kaitseministeeriumi arhitekti Gustaaf Boissevani sõnul on Hollandi rannikul säilinud punkrid suure ajaloolise väärtusega, aidates minevikku meenutada.
/nginx/o/2017/05/19/6680703t1hedbd.jpg)
Hitleri väed sisenesid Hollandisse 10. mail 1940 ning riik oli natside kontrolli all viie päevaga. 1942. aastal langetasid natsid otsuse hakata rajama ranna äärde kaitsesüsteemi ning valisid välja Scheveningeni rannaküla, kus ehitus algas. Piirkonnast viidi minema 135 000 elanikku ja ala kuulutati keelutsooniks ning sinna hakati rajama süsteemi, mis mahutas 3300 saksa sõdurit.
Paika rajati punker ka Hollandis võimul olnud natsile Arthur Seyss-Inquartile, kes hiljem Nürnbergi kohtus sõjaroimades süüdi mõisteti ja üles poodi.
/nginx/o/2017/05/19/6680713t1h3176.jpg)
Paika kerkis 900 militaarehitist, mille valmimiseks kulus 100 000 kuupmeetrit raudbetooni. Hollandi arheoloogid on viimase paari aastaga leidnud Scheveningen Atlantic Wall Foundation projekti käigus 500 üsna heas korras olevat punkrit ja teisi ruume.
«Kasvasin üles 1960. aastatel, mil natsid olid pahad-pahad ja liitlased head-head. Nüüd avaneb meil võimalus näidata, et sakslaste inseneri- ja ehitusoskused olid kõrgel tasemel ning demonstreerida uuesti süsteemi, mis Teise maailmasõja ajal mängis tähtsat rolli,» sõnas projekti üks liikmetest Jacques Hogendoorn.
Scheveningen Atlantic Wall Foundation projekti juhi Jos Louwe teatel pidasid kõik hollandlased end vastupanuliikujaks, mitte keegi ei soovinud rääkida neist, kes tegid natsidega koostööd. Teada on, et SS-üksustes oli vabatahtlikke hollandlasi umbes 20 000.
Louwe lisas, et mitu põlvkonda hollandi lapsi on kasvanud üles, mängides mereäärses «kindluses», teadmata mis see on, kuid nüüd on neid välja kaevatud nagu Vana-Egiptuse hauakohti.
Restaureerija Alexander Fokke teatel on seal lisaks militaarehitistele ja relvahoidlatele ka köögid, WCd ja saunad, mis samuti olid pommikindlad.
Hollandi ajaloolaste sõnul peetakse hollandlasi patsifistideks, kes eriti ei räägi Teisest maailmasõjast, kuid kuna osa Atlandi vallist on ehitanud hollandlased, siis seda fakti tuleks kindlasti mäletada.
«Need on hollandlaste ehitatud punkrid, selles on meie töö ja raha, kuid need rajati sunniviisiliselt. Samas on näha, et teise riiki paigutatud sakslased ei tundnud end seal koduselt, vaid neid vaevas koduigatsus. Sellele viitavad seintel olevad kirjutised,» selgitasid ajaloolased.
Haagi aselinnapea Karsten Kleini sõnul ei peaks hollandlased mere äärde rajatud punkrisüsteemi häbenema, sest see on osa Hollandi ajaloost.