Hannes Võrno oma keerulisest iseloomust: ma tänan ja tunnustan neid inimesi, kes ei häbene, et nad mu sõbrad on (6)
4. mai 2017, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/6623105t1h3fe1.jpg)
Sünnipäevalaps Hannes Võrno rääkis «Seitsmestes», et viimased aastad pole talle kerged olnud.
Võrno rääkis, et sõnad «ma armastan sind» kõlavad tema elus sageli.
«Võin üsna julgelt öelda, et olen selles suhtes õnnelik,» sõnas Võrno. «Inimesed vajavad tervisliku toitumise, liikumise ja õnnelik olemise kõrvale üht sellist osa oma päeva, kui keegi ütleb, et neid hinnatakse ja nende olemasolu on tähtis. Ma ei ole selles osas kitis, ülten üsna reipalt neid asju välja.»
Sellega kummutas Võrno müüdi, et ta on kibestunud mees, kes aina ülbitseb ja kritiseerib.
«Et kui sa oled otsekohene ja aus, siis sa oled kibestunud ja pettunud? Ei ole, sõbrad! Ma ei ole järsk, ma olen otsekohene ja ei keeruta. Lihtsalt nii ongi.»
Ometi on just see omadus Hannesele viimastel aastatel mitmeid uksi sulgenud ja oli kaudselt seotud ka tema lahkumisega kaitseväest, kuna ta nimetas pagulasi murjaniteks ja metslasteks. Võrno kahetses hiljem väljaütlemist, aga seisab siiani Eesti identiteedi säilimise eest.
«Kui sind kutsutakse ja sa kaks korda ära ütled, siis kolmandal korral kutset ei saadeta. See on üks asi,» seletas Võrno, miks ta enam «parketikõlbulik» pole. «See vanasõna, et ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled, töötab täna Eestis üsna hästi. Ma väga tänan ja tunnustan neid inimesi, kes ei häbene, et nad mu sõbrad on. Aga ega ta õnne too, nagu keegi ühes Võsapetsi saates ütles.»
Uusi mõttekaaslasi on Hannesel ka EKREs, kelle nimekirjas ta kohalike omavalitsuste valimistel Viimsis volikokku kandideerib.
«Rahvuslikult mõtlevate inimeste baasil kasutatakse sageli sellist väljendusviisi nagu vanasti Interrinne. Kui võtad sinimustvalge lipu välja, nimetatakse seda juba marurahvuslikuks. Kui keegi ütleb, et ma armastan Eestit, siis ma ei ole marurahvuslane, vaid olen lihtsalt rahvuslane. Miks see «maru» seal ees peab olema? Ärge suhtuge minusse nagu Interrinne.»
Võrno arvates võib EKRE saavutada selle, et ühel päeval julgevad inimesed öelda välja, et nad on rahvuslased ja neid ei nimetata natsideks.