Vapper eestlanna seilas nagu viiking üle Atlandi ookeani

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Viiking".
"Viiking". Foto: Rakvere Teatrikino

35-aastane antropoloog ning viikingite kultuuri austaja Kerstin Karu osales viienädalases eksperimendis, mis viis ta purjelaeval üle Atlandi ookeani Põhja-Ameerikasse. Kui arvate, et taolised ettevõtmised on juba ammu tehtud, siis eksite. Kerstin ja tema 33 meeskonnaliiget võtsid retke ette nagu viikingid kunagi.

Eilses «Pealtnägijas» avaldas Kerstin, et adrenaliinirohkele mereretkele kandideeris üle 4000 soovija, kellest tiimi valiti 33. Eelmise aasta 26. aprillil asus meeskond rootslasest kapteni Björn Ahlander juhtimisel Norra sadamalinnast Haugesundist, peatustega Shetlandil, Fääri saartel, Islandil ja Gröönimaal, Kanadas asuvasse Newfoundlandi teele.

Mereretk Põhja-Ameerikasse kulges viikingite ning ajaloolisest Norra laevaehitusest inspireeritud Draken Harald Hårfagre pardal. Tegemist on lahtise alusega laevaga, mis on 35 meetrit pikk, 8 meetrit lai, ning mille mast on uhked 24 meetrit kõrge. 33-pealine meeskond magas avatud tekile ehitatud «telgis», mis oli ainus kuiv koht laeval kui ilm seda muidugi lubas. Kerstin sõnas sedagi, et teinekord tuli ette olukordi, kus magama mindi nii öelda «elupääste ülikonnas». Sellistel puhkudel ei tohtinud magada magamiskotis. Kui laevaga juhtub halvim on magamiskotist keeruline välja saada.

Kuigi laeva väljanägemine ning trajektoor üle ookeani olid ajalootruud, olid laeva pardal sellele vaatamata kaasaegsed navigeerimisvahendid ning sadamates manööverdamiseks kasutati mootorit. Vees vedas alust aga tuul. See oli ka põhjus, miks stardiks valiti kevad. Atlandi ookeani põhjaosas valitsevad ilmastikuolud on sel ajal nimelt täpselt sellised, mis viikingilaeva purjetesse tuule kindlustavad.

Hullumeelne mereretk üle ookeani võeti ette innustatuna ajaloolistest sündmustest. 500 aastat enne Kolumbuse Ameerikasse jõudmist, astus Põhja-Ameerika pinnasele viikingist maadeavastaja Leif Eriksson. Kuigi Kanadasse jõuti viie nädalaga siis Kerstin jäi pardale lausa kuueks kuuks. Edasi seilati mööda Põhja-Ameerika jõgesid ja järvesid ning jõuti isegi New Yorki. Hetkel seisab laev Conneticuti osariigi Mystic Seaport sadamas ja ootab oma edasist saatust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles